Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Pekingi tegevusplatvorm

Globaalne raamistik

GLOBAALNE RAAMISTIK

  1. Neljas ülemaailmne naiste konverents leiab aset hetkel, mil maailm seisab tegutsemisvalmina uue milleeniumi lävel.
  2. Tegevusplatvorm toetab ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta [3] ja tugineb Nairobis vastu võetud “Naiste edendamise tulevikku suunatud strateegiatele”, samuti majandus- ja sotsiaalnõukogu ja ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud asjakohastele resolutsioonidele. Tegevusplatvormi formuleerimise eesmärgiks on rajada prioriteetsete tegevuste põhigrupp, mis tuleks järgmise viie aasta jooksul ellu viia.
  3. Tegevusplatvorm tunnistab kokkulepete tähtsust, mis saavutati ülemaailmsel tippkohtumisel laste heaks, ÜRO keskkonna ja arengu konverentsil, ülemaailmsel inimõiguste konverentsil, rahvusvahelisel rahvastiku ja arengu konverentsil ning ülemaailmsel sotsiaalse arengu tippkohtumisel, mis nägid ette konkreetseid lähenemisi ja pühendumist säästva arengu ja rahvusvahelise koostöö soodustamiseks ning sel eesmärgil ÜRO rolli tugevdamiseks. Samamoodi on ülemaailmne väikesaare arengumaade säästva arengu konverents, rahvusvaheline toitumise konverents, rahvusvaheline esmase tervishoiu konverents ja ülemaailmne konverents Haridus Kõigile tegelenud arengu ja inimõiguse erinevate aspektidega, oma spetsiifilise perspektiivi sees, osutades olulist tähelepanu naiste ja tütarlaste rollile. Lisaks sellele on rahvusvaheline põlisrahvaste aasta [4], rahvusvaheline pere aasta [5], ÜRO tolerantsuse aasta [6], maapiirkondade naiste Genfi konventsioon [7] ja naistevastase vägivalla likvideerimise konventsoon [8] samuti rõhutanud naiste mõjuvõimu suurendamise ja võrdõiguslikkusega seotud probleeme.
  4. Tegevusplatvormi eesmärk, mis on ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse eesmärkide ja põhimõtetega täielikus kooskõlas, on kõigi naiste mõjuvõimu suurendamine. Kõigi naiste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine on oluline naiste mõjuvõimu suurendamiseks. Kuigi ei tohi unustada siseriiklikke ja regionaalseid iseärasusi ning erinevat ajaloolist, kultuurilist ja religioosset tausta, on riigid hoolimata nende poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest süsteemidest kohustatud edendama ja kaitsma kõiki inimõigusi ja põhivabadusi. [9] Selle platvormi rakendamine, sealhulgas läbi siseriiklike seaduste ja strateegiate ning poliitikate, programmide ja arenguprioriteetide formuleerimise on iga riigi suveräänne kohustus, mis on vastavuses kõigi inimõiguste ja põhivabadustega ning indiviidide ja nende kogukondade erinevate religioossete ja eetiliste väärtuste, kultuuriliste taustade ja filosoofiliste uskumuste olulisus ja täielik austus peab aitama kaasa naiste täielikule inimõiguste teostamisele, et saavutada võrdsus, areng ja rahu.
  5. Alates ÜRO ülemaailmsest konverentsist “Naiste dekaadi saavutuste üle vaatamine ja hindamine: võrdsus, areng ja rahu”, mis peeti Nairobis 1985. aastal, ja Nairobi “Naiste edendamise tulevikku suunatud strateegiate” vastu võtmisest, on maailmas toimunud sügavad poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised muutused, millel on olnud naiste jaoks nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Ülemaailmsel inimõiguste konverentsil tunnistati, et naiste ja tütarlaste inimõigused on universaalsete inimõiguste võõrandamatu, lahutamatu ja jagamatu koostisosa. Naiste täielik ja võrdne osalus poliitilises, tsiviil-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielus siseriiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil ja kõigi soopõhiste diskrimineerimise vormide likvideerimine on rahvusvahelise kogukonna prioriteetsed eesmärgid. Ülemaailmsel inimõiguste konverentsil taaskinnitati kõigi riikide pühalikku tõotust täita oma kohustusi kõigi inimõiguste ja põhivabaduste universaalse asutuse, jälgimise ja kaitsmise edendamiseks vastavuses ÜRO põhikirja, teiste inimõigustega seotud instrumentide ja rahvusvahelise õigusega. Nende õiguste ja vabaduste universaalne loomus on väljaspool kahtlust.
  6. Külma sõja lõpu tulemusena on aset leidnud rahvusvahelised muutused ja vähenenud suurvõimude vaheline konkurents. Globaalse relvakonflikti oht on vähenenud, samal ajal kui rahvusvahelised suhted on paranenud ja rahvastevahelise rahu väljavaated suurenenud. Ehkki globaalse konflikti oht on vähenenud, ohustavad agressiivsed sõjad, relvakonfliktid, koloniaalsed või teised domineerimisvormid ja okupatsioon, kodusõjad ja terrorism endiselt paljusid maailma paiku. Toimuvad tõsised naiste inimõiguste rikkumised, eriti relvakonfliktide puhul ja nende hulka kuuluvad tapmine, piinamine, süstemaatiline vägistamine, sunnitud rasedus ja sunnitud abort, eriti etnilise puhastuse poliitika korral.
  7. Rahu ja turvalisuse hoidmine globaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasandil koos agressiooni ja etnilise puhastuse poliitikate ja relvakonflikti otsuse vältimisega on naiste ja tütarlaste inimõiguste kaitsmiseks ääretult oluline, samuti kõigi nendevastase vägivalla vormide likvideerimiseks ja nende kasutamiseks sõjarelvana.
  8. Ülemäärased sõjalised kulutused, sealhulgas globaalsed sõjalised kulutused ja relvakaubandus või ebaseaduslik relvakaubandus ning investeeringud relvade tootmisse ja omandamisse on vähendanud sotsiaalseks arenguks saadaval olevaid ressursse. Võlakoorma ja teiste majandusraskuste tulemusena on paljud arengumaad võtnud kasutusele struktuurilised kohandamise kavad. Lisaks sellele on olemas struktuurilised kohandamise programmid, mis on halvasti kavandatud ja rakendatud ning millel on kahjulikud tagajärjed sotsiaalsele arengule. Vaesuses elavate inimeste arv on viimase kümnendi jooksul ebaproportsionaalselt kasvanud enamikes arengumaades, eriti suurtes võlgades olevates riikides.
  9. Selles kontekstis tuleks rõhutada arengu sotsiaalset dimensiooni. Kiirenev majanduskasv, ehkki sotsiaalseks arenguks vajalik, ei paranda iseenesest inimeste elukvaliteeti. Mõningatel juhtudel võivad tekkida olukorrad, mis võivad suurendada sotsiaalset ebavõrdsust ja marginaliseerimist. Seega on hädavajalik otsida uusi alternatiive kindlustamaks, et kõik ühiskonna liikmed saaksid kasu majanduskasvust, mis põhineb holistlikul lähenemisel kõigile arengu aspektidele: kasv, naiste ja meeste vaheline võrdsus, sotsiaalne õiglus, keskkonna säästmine ja kaitsmine, jätkusuutlikkus, solidaarsus, osalus, rahu ja austus inimõiguste vastu.
  10. Ülemaailmne liikumine demokratiseerumise suunas on avanud paljude riikide poliitilised protsessid, kuid naiste osalust võtmeotsuste tegemises meestega võrdsete partneritena, eriti poliitikas, ei ole veel saavutatud. Lõuna-Aafrika institutsionaliseeritud rassism – apartheid – on lammutatud ja on toimunud rahulik ja demokraatlik võimuvahetus. Kesk- ja Ida-Euroopas on üleminek parlamentaarsele demokraatiale olnud järsk ja see on toonud kaasa erinevaid kogemusi, sõltuvalt iga riigi erilisest olukorrast. Kuigi üleminek on enamasti olnud rahumeelne, on mõningates riikides seda protsessi takistanud relvakonfliktid, mille tulemusel on aset leidnud tõsised inimõiguste rikkumised.
  11. Laialdane majanduslangus ja mõnedes regioonides ka poliitiline ebastabiilsus on paljudes riikides arengueesmärkide saavutamise takistamise põhjuseks. See on viinud sõnulseletamatu vaesuse kasvuni. Rohkem kui ühe miljardi ääretus vaesuses elava inimese hulgas moodustavad naised suure ülekaalu. Kõigis sektorites toimuvate muutuste ja kohanemise järsk protsess on viinud töötuse ja vaeghõive suurenemiseni, millel on olnud eriti suur mõju naistele. Paljudel juhtudel ei ole struktuurilisi kohandamise programme kavandatud sellistena, et need vähendaks negatiivseid mõjusid haavatavatele või halvemas olukorras olevatele gruppidele või naistele, samuti pole need kavandatud sellistena, et nad kindlustaks positiivsed mõjud nendele gruppidele takistades nende marginaliseerimist majanduslikes ja sotsiaalsetes tegevustes. Uruguay mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste ringi lõplik akt [10] tõi välja selle, et rahvamajanduste kasvava vastastikuse sõltuvuse, samuti kaubanduse liberaliseerimise ja juurdepääsu tähtsuse avatud, dünaamilistele turgudele. Mõnedes regioonides on samuti olnud palju militaarkulutusi. Hoolimata ametliku arenguabi suurenemisest mõnedes riikides, on see viimasel ajal üldiselt vähenenud.
  12. Absoluutne vaesus ja vaesuse feminiseerumine, töötus, keskkonna kasvav haprus, jätkuv naistevastane vägivald ja laialdane poole inimkonna kõrvalejätmine võimu- ja valitsusinstitutsioonidest rõhutavad vajadust jätkata arengu, rahu ja turvalisuse otsinguid ja viise, kuidas kindlustada inimkeskne jätkusuutlik areng. Poole inimkonna, milleks on naised, osalus ja valitsemine on olulised nende otsingute edukuseks. Seega võimaldab vaid uus ajajärk rahvusvahelises koostöös valitsuste ja rahvaste vahel, mis põhineb partnerluse vaimul, õiglane rahvusvaheline sotsiaalne ja majanduslik keskkond ja radikaalne naiste ja meeste vaheliste suhete muutumine täielikuks ja võrdseks partnerlussuhteks võtta vastu 21. sajandi väljakutsed.
  13. Hiljutistel rahvusvahelistel majandusarengutel on paljudel juhtudel olnud ebaproportsionaalne mõju naistele ja lastele, kellest enamus elavad arengumaades. Nendes riikides, millel on suur välisvõla koorem, on struktuurilise kohandamise programmid ja meetmed, ehkki pikemas perspektiivis kasulikud, viinud sotsiaalsete kulutuste vähendamiseni, seetõttu naisi ebasoodsalt mõjutades, eriti Aafrikas ja vähimarenenud maades. See on halvendatud, kui kohustused põhiliste sotsiaalteenuste eest on nihkunud valitsustelt naistele.
  14. Majanduslangusel paljudes arenenud ja arengumaades, samuti pideval ümberstruktureerimisel üleminekumajandusega riikides, on olnud ebaproportsionaalselt negatiivne mõju naiste tööhõivele. Naistele pole tihtipeale muud valikut, kui võtta vastu töökoht, mille puudub pikaajaline töö kindlus või mis on seotud ohtlike töötingimustega, töötada kaitsetus kodupõhises tootmises või olla töötu. Paljud naised sisenevad tööturule alamakstud ja alaväärtustatud töökohtadel, püüdes oma majapidamise sissetulekut parandada, teised otsustavad samal eesmärgil immigreeruda. Ilma nende muude kohustuste vähenemiseta on see naiste kogu töökoormust suurendanud.
  15. Makro- ja mikromajanduslikke tegevuskavasid ja programme, sealhulgas struktuurilise kohandamise programme, ei ole alati kavandatud nii, et need võtaksid arvesse nende mõju naistele ja tütarlastele, eriti neile, kes elavad vaesuses. Vaesus on kasvanud nii absoluutselt kui suhteliselt ja enamikes regioonides on kasvanud vaesuses elavate naiste arv. Paljud linnades elavad naised elavad vaesuses, kuid erilist tähelepanu tuleks pöörata naistele, kes elavad maapiirkondades ja äärealadel võttes arvesse nende piirkondade arengu stagneerumist. Arengumaades, isegi nendes, kus riiklikud indikaatorid on näidanud olukorra paranemist, elavad enamik maapiirkondade naisi jätkuvalt majandusliku alaarengu ja sotsiaalse marginaliseerituse tingimustes.
  16. Naised on põhilised panustajad majandusse ja vaesusega võitlemisse läbi tasustatud ja tasustamata töö tegemise kodus, kogukonnas ja töökohas. Üha kasvav hulk naisi on saavutanud majandusliku iseseisvuse läbi tulusa tööhõive.
  17. Kogu maailmas iga neljanda leibkonna ülalpidajaks on naine ja paljud teised leibkonnad sõltuvad naise sissetulekust isegi, kui leibkonna kuuluvad mehed. Naiste ülalpeetavad leibkonnad on tihtipeale vaeseimate hulgas palgadiskrimineerimise, tööturul levinud ametialase segregatsiooni mustrite ja teiste soopõhiste barjääride tõttu. Perekondade lagunemine, rahvastiku riigisisesed ränded linna- ja maapiirkondade vahel, rahvusvaheline immigratsioon, sõda ja sisemine ümberasustamine on kõik faktorid, mis aitavad kaasa naiste poolt ülalpeetavate leibkondade kasvule.
  18. Tunnustades, et rahu ja turvalisuse saavutamine ja hoidmine on majandusliku ja sotsiaalse progressi eeltingimuseks, kehtestavad naised end üha enam kesksete tegutsejatena ja erinevates ülesannetes rahuliikumises. Nende täielik osalus otsuste tegemises, konflikti ärahoidmisel ja lahendamisel ning kõigis teistes rahuinitsiatiivides on oluline kestva rahu saavutamiseks.
  19. Religioon, spirituaalsus ja usk mängivad keskset rolli miljonite naiste ja meeste elus, viisis, kuidas nad elavad ja eesmärkides, mis neil tulevikuks on. Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on võõrandamatud õigused ja neid peab saama universaalselt teostada. Nende õiguste hulka kuulub vabadus omada või vastu võtta religioon või usk omal valikul, kas individuaalselt või kogukonnas koos teistega, avalikult või privaatselt, ja avaldada oma religiooni või usku jumalateenistuses, järgimises, praktikas või õpetuses. Selleks, et realiseerida võrdsust, arengut ja rahu on vaja neid õigusi ja vabadusi täielikult austada. Religioon, mõte, südametunnistus ja usk võivad ja saavad aidata kaasa naiste ja meeste moraalsete, eetiliste ja spirituaalsete vajaduste rahuldamisele ja nende täieliku potentsiaali realiseerimisele ühiskonnas. Kuid siiski on tunnistatud, et mistahes ekstreemsusel võib olla negatiivne mõju naistele ja see võib viia vägivalla ja diskrimineerimiseni.
  20. Neljas ülemaailmne naiste konverents peab kiirendama protsessi, mis algas ametlikult 1975. aastal, mis kuulutati ÜRO Peaassamblee poolt rahvusvaheliseks naiste aastaks. See aasta oli pöördepunktiks selles suhtes, et naiste probleemid võeti päevakorda. ÜRO naiste dekaad (1976-1985) kujutas endast ülemaailmset pingutust uurida naiste staatust ja õigusi ning kaasata naisi kõigi tasandite otsustusprotsessidesse. 1979. aastal võttis Peaassamblee vastu konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mis jõustus 1981. aastal ja lõi rahvusvahelise standardi selle kohta, mida tähendab naiste ja meeste võrdõiguslikkus. 1985. aastal võttis ülemaailmne konverents “Naiste dekaadi saavutuste üle vaatamine ja hindamine: võrdsus, areng ja rahu” vastu Nairobi “Naiste edendamise tulevikku suunatud strateegiad”, mis tuleb rakendada aastaks 2000. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse osas on tehtud olulisi edusamme. Paljud valitsused on võtnud vastu seadusi edendamaks naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning rajanud siseriiklikke institutsioone kindlustamaks sooperspektiivi integreerimise kõikidesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Rahvusvahelised asutused on suunanud suuremat tähelepanu naiste staatusele ja rollidele.
  21. Valitsusvälise sektori, eriti naisteorganisatsioonide ja feministlike rühmituste kasvav jõud on muutunud muutuste liikumapanevaks jõuks. Valitsusvälised organisatsioonid on mänginud tähtsat rolli seadusandluse ja naiste edenemise tagamise mehhanismide arendamisel. Samuti on neist saanud uute arengule lähenemise võimaluste katalüsaatoriteks. Paljud valitsused on üha enam tunnustanud valitsusväliste organisatsioonide tähtsat rolli ja nendega progressi nimel koos töötamise olulisust. Ent mõnedes riikides piiravad valitsused jätkuvalt valitsusväliste organisatsioonide vaba tegutsemise võimalust. Naised on läbi valitsusväliste organisatsioonide osalenud ja tugevalt mõjutanud kogukondlikke, siseriiklikke, regionaalseid ja globaalseid foorumeid ja rahvusvahelisi debatte.
  22. Alates 1975. aastast on kasvanud teadmised naiste ja meeste staatuse kohta ja see aitab kaasa edasistele tegevustele, mis on suunatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisele. Mitmes riigis on toimunud tähtsad muutused naiste ja meeste vahelistes suhetes, eriti kohtades, kus on saavutatud suurt edu naiste hariduses ja nende osalus tasustatud tööturul on märkimisväärselt kasvanud. Piirid tööjõu soolise segregatsiooni produktiivsete ja reproduktiivsete rollide vahel on järk-järgult kadumas, kuna naised on asunud tööle varasemalt meeste poolt domineeritud aladel ja mehed on asunud võtma suuremat vastutust kodutööde, sealhulgas lapsehoolduse eest. Ent muudatused naiste rollides on olnud palju kiiremad kui muudatused meeste rollides. Paljudes riikides ei näha ikka veel erinevusi naiste ja meeste saavutuste ja tegevuste vahel sotsiaalselt konstrueeritud soorollide tagajärgedena vaid muutumatute bioloogiliste erinevustena.
  23. Lisaks sellele ei ole 10 aastat pärast Nairobi konverentsi siiski veel naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust saavutatud. Keskmiselt moodustavad naised vaid 10% kõigist valitud seadusandjatest kogu maailmas ja enamikes siseriiklikes ja rahvusvahelistes administratiivsetes struktuurides, nii era- kui avalikes struktuurides, on nad jätkuvalt alaesindatud. ÜRO ei ole siinkohal mingi erand. 50 aastat pärast selle loomist jätab ÜRO jätkuvalt end ilma naiste juhtimise hüvedest nende alaesindatuse tõttu otsustavatel tasanditel sekretariaadis ja spetsialiseerunud asutustes.
  24. Naised mängivad perekonnas olulist rolli. Perekond on ühiskonna peamine üksus ja seda tuleks sellena tugevdada. Perekonnal on õigus kõikehõlmavale kaitsele ja toetusele. Erinevates kultuurilistes, poliitilistes ja sotsiaalsetes süsteemides eksisteerib erinevat tüüpi perekondi. Perekonnaliikmete õigusi, oskusi ja kohustusi tuleb austada. Naised panustavad palju perekonna heaolusse ja ühiskonna arengusse, kuid seda panust ei tunnustada ega võeta veel arvesse selle täies tähtsuses. Tuleks tunnustada raseduse, emaduse ja vanemate rolli perekonnas ning laste kasvatamisel sotsiaalset olulisust. Laste kasvatamine nõuab vanemate, naiste ja meeste ja tervikuna kogu ühiskonna jagatud vastutust. Rasedus, emadus, laste kasvatamine ja naiste roll reproduktsioonis ei tohi olla diskrimineerimise aluseks ega piirata naiste täit osalust ühiskonnas. Samuti tuleks tunnustada tähtsat rolli, mida naised mängivad paljudes riikides teiste pereliikmete eest hoolitsemisel.
  25. Kuigi maailma rahvastiku kasvumäär on langemas, on maailma rahvastiku arv siiski absoluutnumbrite järgi läbi aegade kõrgeim, praegune juurdekasv on ligi 86 miljonit inimest aastas. Kaks teist peamist demograafilist trendi on andnud sügava tagasilöögi perekondadesisesele sõltuvussuhtele. Paljudes arengumaades on 45-50% rahvastikust alla 15-aastased, samal ajal kui tööstusriikides kasvab vanemaealiste arv ja osakaal. Vastavalt ÜRO projektsioonidele elab 72% üle 60-aastastest inimestest arengumaades aastaks 2025 ja üle poole sellest rahvastikust on naised. Laste, haigete ja vanemaealiste eest hoolitsemine on kohustust, mis langeb ebaproportsionaalselt naiste õlgadele ebavõrdsuse ning tasustatud ja tasustamata tööde tasakaalustamata jagunemise tõttu naiste ja meeste vahel. vahel.
  26. Paljud naised seisavad silmitsi eriliste barjääridega erinevate faktorite tõttu lisaks nende soole. Tihtipeale need faktorid isoleerivad või marginaliseerivad neid naisi. Muuhulgas jäetakse nad ilma inimõigustest, neil puudub või keelatakse ära juurdepääs haridusele ja kutseharidusele, tööle, eluasemele ja majanduslikule sõltumatusele ning nad jäetakse kõrvale otsustusprotsessidest. Sellistel naistel puudub tihtipeale võimalus anda oma panus oma kogukonda.
  27. Viimasel kümnendil on samuti üha enam tunnustatud põlisrahvusest naiste erinevaid huvisid ja probleeme, nende identiteet, kultuuritraditsioonid ja sotsiaalse organisatsiooni vormid edendavad ja tugevdavad kogukondi, milles nad elavad. Põlisrahvusest naised seisavad tihtipeale barjääridega silmitsi nii naistena kui põlisrahvusest kogukonna liikmetena.
  28. Viimase 20 aasta jooksul on maailmas toimunud plahvatuslik areng kommunikatsiooni alal. Koos edusammudega infotehnoloogia ja satelliit- ja kaabeltelevisiooni alal, kasvab ja laieneb jätkuvalt globaalne juurdepääs informatsioonile, mis loob uusi võimalusi naiste osalemiseks kommunikatsioonis ja massimeedias ning informatsiooni levitamiseks naiste kohta. Ent globaalseid kommunikatsiooni võrgustikke on kasutatud kitsalt kommertslikel ja tarbijalikel eesmärkidel stereotüüpsete ja alandavate naiste kuvandite levitamiseks. Seni kui naised ei osale võrdselt kommunikatsiooni ja massimeedia, sealhulgas kaunite kunstide, nii tehnilistel kui otsustavatel aladel, on nad jätkuvalt alaesindatud ning teadlikkus naiste elude reaalsusest puudulik. Meedial on suur potentsiaal naiste edendamise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse soodustamisel, kujutades naisi ja mehi mitte-stereotüüpsetel, mitmekülgsel ja tasakaalustatud moel ja austades inimese väärikust ja väärtust.
  29. Jätkuval keskkonna allakäigul, mis mõjutab kõiki inimelusid, on tihtipeale palju otsesem mõju naistele. Naiste tervist ja elatist ohustab reostus ja toksilised jäätmed, ulatuslikud raied, kõrbestumine, põud, pinnase, ranniku- ja mereressursside ammendumine, koos keskkonnaga seotud terviseprobleemide esinemise kasvuga ja isegi surmajuhtumitega naiste ja tütarlaste hulgas. Kõige enam on sellest mõjutatud maapiirkondades elavad naised ja põlisrahvustest naised, kelle elatis ja igapäevane toimetulek sõltuvad otseselt jätkusuutlikest ökosüsteemidest.
  30. Vaesus ja keskkonna allakäik on tihedalt teineteisega seotud. Kui vaesuse tulemuseks on teatud tüüpi keskkonna stress, siis globaalse keskkonna jätkuva olukorra halvenemise peamiseks põhjuseks on tarbimise ja tootmise mittesäästlikud mustrid, eriti tööstusriikides, mis on tõsiseks probleemiks ja süvendavad vaesust ja ebavõrdsusi.
  31. Globaalsed trendid on toonud kaasa suuri muudatusi perekondade ellujäämisstrageegiates ja struktuurides. Rändamine maapiirkondadest linnadesse on kõigis regioonides tunduvalt kasvanud. Ennustatakse, et kasvab linnade rahvastik kuni 47%-ni kogu rahvastikust aastaks 2000. hinnanguliselt on maailmas 125 miljonit immigranti, põgenikku ja ümberasustatud isikut, kellest pooled elavad arengumaades. Sellel massilisel inimeste rändel on sügavad tagajärjed perekonnastruktuuridele ja perekondade heaolule, ja sellel on ebavõrdsed tagajärjed naistele ja meestele, sealhulgas paljudel juhtudele naiste seksuaalne ärakasutamine.
  32. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul oli 1995. aasta alguses kumulatiivsete AIDSi juhtumite arv 4, 5 miljonit. Arvatakse, et 19, 5 meest, naist ja last on nakatunud inimese immuunpuudulikkuse viirusse (HIV) alates sellest, kui see esmakordselt diagnoositi ja hinnatakse, et veel 20 miljonit inimest on nakatanud selle kümnendi lõpuks. Uute juhtumite puhul on naiste tõenäosus nakatuda kaks korda suurem kui meestel. AIDSi pandeemia alguses ei olnud nakatunud naisi nii palju, ent praeguseks on nakatunud naiste arv umbes 8 miljonit. Eriti haavatavad on noored naised ja noorukid. Hinnangute kohaselt on aastaks 2000 üle 13 miljoni naise, kes on nakatunud ja 4 miljonit naist, kes on surnud AIDSi-ga seotud seisunditesse. Lisaks sellele esineb hinnangute kohaselt umbes 250 uut suguhaiguse juhtumit aastas. Suguhaiguste, sealhulgas HIV/AIDSi, levik kasvab ärevusttekitava kiirusega naiste ja tütarlaste hulgas, eriti arengumaades.
  33. Alates 1975. aastast on kogutud olulisi teadmisi ja informatsiooni naiste staatuse ja nende elamistingimuste kohta. Läbi kogu oma elukaare piiravad naiste igapäevast eksistentsi ja pikaajalisi eesmärke diskrimineerivad suhtumised, ebaõiglased sotsiaalsed ja majanduslikud struktuurid ja ressursside puudumine enamikes riikides, mis takistavad nende täielikku ja võrdset osalust. Mitmetes riikides näitavad sünnieelne soo valik, väga noorte tüdrukute kõrgem suremuse ja tüdrukute väiksem osakaal koolides võrreldes poistega seda, et poegade eelistamine piirab tütarlaste juurdepääsu toidule, haridusele ja tervishoiule ning elule endale. Naiste diskrimineerimine algab varaseimast elustaadiumist peale ja seega tuleb sellega tegeleda alates sellest hetkest edasi.
  34. Tänase päeva tütarlapse on homse päeva naine. Tütarlapse oskused, ideed ja energia on olulised võrdsuse, arengu ja rahu eesmärkide täielikuks saavutamiseks. Selleks, et tütarlapse saaks välja arendada oma täieliku potentsiaali, peab teda kasvatama sobivas keskkonnas, kus tema spirituaalsed, intellektuaalsed ja materiaalsed vajadused ellu jäämiseks, kaitseks ja arenguks oleksid rahuldatud ning tema võrdsed õigused oleksid kaitstud. Selleks, et naised oleksid meestega võrdsed partnerid igas elu aspektis ja arengus, on praegu käes aeg tunnustada tütarlaste inimväärikust ja väärtust ja tagada neile nende inimõiguste ja põhivabaduste teostamine, sealhulgas õigused, mis on kindlustatud lapse õiguste konventsioonis[11], mille universaalne ratifitseerimine on tungivalt soovitatav. Ent siiski on kogu maailmas tunnistusi selle kohta, et tütarlaste diskrimineerimine ja nendevastane vägivald algavad varastest eluaastatest peale ja jätkuvad vaibumatuna läbi kogu nende elu. Tihtipeale on neil väiksem juurdepääs toitumisele, füüsilisele ja vaimsele tervishoiule ja haridusele ning neil on võrreldes poistega vähem õigusi, võimalusi ja lapsepõlve ja nooruspõlve hüvesid. Tihtipeale on tütarlapsed allutatud erinevatele seksuaalse- ja majandusliku ärakasutamise vormidele, pedofiiliale, sunnitud prostitutsioonile ja võimalikule organite ja kudede müügile, vägivallale ja ohtlikele praktikatele, näiteks vastsündinud tüdruku tapmine ema poolt, sünnieelne soo valik, verepilastus, naiste suguorganite vigastamine, varane abielu, sealhulgas lapse abielu.
  35. Pool kogu maailma rahvastikust on alla 25-aastased ja enamik maailma noortest – üle 85% - elab arengumaades. Tegevuskavade väljatöötajad peavad nende demograafiliste faktorite mõju arvesse võtma. Tuleb kasutusele võtta erilised meetmed tagamaks seda, et noortel naistel oleksid oskused, mis on vajalikud aktiivseks ja efektiivseks osaluseks sotsiaalse, kultuurilise, poliitilise ja majandusliku sfääri juhtimises kõigil tasanditel. On oluline, et rahvusvaheline kogukond demonstreeriks uuesti pühendumist tulevikule – pühendumine uue generatsiooni naiste ja meeste inspireerimisele koos õiglasema ühiskonna heaks töötama. See uus juhtide generatsioon peab aktsepteerima ja edendama maailma, kus iga laps on vaba ebaõiglusest, rõhumisest, ebavõrdsusest ja vaba arendamaks oma täielikku potentsiaali. See naiste ja meeste vahelise võrdsuse põhimõte peab seega olema lahutamatu osa sotsialiseerimise protsessist.