Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Pekingi tegevusplatvorm

A Naised ja vaesus

A. Naised ja vaesus

47. Maailmas elab vastuvõetamatus vaesuses üle 1 miljardi inimese, seda iseäranis arengumaades, neist enamik on naised. Vaesus tuleneb mitmeist tegureist, sealhulgas ka struktuurseist. Vaesus on kompleksne ja  mitmetahuline probleem, mille põhjused on nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist laadi. Maailma majanduse globaliseerumine ning rahvaste üha süvenev vastastikune sõltuvus on kujunenud väljakutseks ning võimaluseks majanduslikule kasvule ja säästvale arengule, olles ühtaegu tulevikumaailma majanduse riski ja ebamäärasuse allikaks. Ebamäärase globaal­majandus­liku kliimaga kaasneb majanduse ümberstruktureerimine, paljudes maades üritatakse  toime tulla ülejõu käiva välisvõlaga ning viiakse ellu struktuursete ümberkorralduste programme. Lisaks sellele on mitmesugused konfliktid, inimeste ümberasustamine ning keskkonnaseisundi halvenemine  kahandanud valitsuste suutlikkust rahuldada elanikkonna põhivajadusi. Ümberkujundused maailma majanduses on põhjalikult muutmas sotsiaalse arengu näitajaid kõigis maailma riikides. Üheks olulisemaks suundumuseks on olnud naiste süvenev vaesus, mille tegelik ulatus sõltub konkreetsest regioonist. Naiste vaesusele aitab olulise tegurina kaasa sooline ebavõrdsus majandus­liku võimu jagamisel. Migratsioon ning sellest johtuvad muutused perekonna struktuuris on asetanud naise õlule täiendava koorma, eriti mitme ülalpeetava puhul. Niisuguste probleemide lahendamine eeldab makromajandusliku poliitika ümbertöötamist ning -sõnastamist. See poliitika on peaaegu eranditult keskendunud ametlikule sektorile kaldudes pärssima naiste omaalgatust ning võimetuna arvesse võtma erinevat mõju, mida see naistele ja meestele avaldab. Seetõttu omab vaesuse vähendamise strateegiates otsustavat tähtsust poliitiliste sammude ja programmide soolisest aspektist lähtuv analüüs. Vaesuse väljajuurimiseks ning säästliku arengu tagamiseks peavad naised ja mehed täieli­kult ning võrdselt osalema majandusliku ning sotsiaalse poliitika ning vaesuse likvideerimise stra­teegiate kavandamisel. Vaesusest jagusaamine pole mõeldav ainuüksi vaesusevastaste programmi­dega. See nõuab demokraatlikku osalemist ning muudatusi majanduslikes struktuurides, nii et kõigile naistele oleks tagatud ligipääs ressurssidele, võimalustele ning üldkasutatavaile teenustele. Vaesusel on hulgaliselt avaldumisvorme, nende seas äraelamiseks piisava sissetuleku ning tootmis­ressursside nappus; nälg ja alatoitumus; kehv tervis; piiratud ligipääs haridusele ja teisele põhilistele teenustele või nende puudumine; haigestumuse ning suremuse kasv; kodutus ja kehvad elamis­tingimused; ebaturvaline elukeskkond ning sotsiaalne diskrimineerimine ja ilmajäetus. Vaesust ise­loomustavad ka vähene osalemine otsuste langetamisel tsiviil-, sotsiaalses ja kultuurielus. Vaesust kohtame kõikides riikides – massilise vaesusena paljudes arengumaades ning puuduse “saare­kestena” arenenud riikide jõukuse rüpes. Vaesuse põhjuseks võivad olla majanduslikust langusest tingitud elatusallika kaotus, õnnetus või konflikt. Esineb ka madalapalgaliste tööliste vaesust ning peretoetuste, sotsiaalsete institutsioonide garantiide ning  kindlustussüsteemide poolt katmata inimeste äärmist viletsust.

 

48. Möödunud aastakümnel kasvas vaesuses elavate naiste arv enam kui meeste oma ja seda eelkõige arengumaades. Viimasel ajal on vaesuse feminiseerumine muutunud tähtsaks probleemiks siirde­riikides, kus see kujutab endast poliitilise, majandusliku ning sotsiaalse ümber­korraldus­protsessi lühiajalist tagajärge.  Vaesuse tekkimisele aitavad majanduslike tegurite kõrval kaasa ka jäigad sotsiaalsed soorollid ning naiste piiratud ligipääs võimule, haridusele, väljaõppele ja tootmis­ressurssidele, aga ka uued perede kindlusetusele viivad faktorid. Teatud rolli mängib ka suutmatus lülitada majanduslikesse analüüsidesse ning planeerimisprotsessi naisdimensiooni arvestav aspekt ning oskamatus tegelda vaesuse struktuursete põhjustega.

49. Naised annavad oma panuse majanduse arengusse ning vaesusega võitlemisse nii tasustatud kui ka tasustamata töö kaudu kodus, kodukohas ja tööl. Naistele õiguste andmine on oluliseks teguriks vaesuse likvideerimisel.

50. Vaesus mõjutab peret tervikuna. Kuna aga tööde ja kohustuste jaotus perekonnas toimub soo­rollide alusel, on naiste kanda suurem koorem, kuna just neil  tuleb korraldada pere tarbimist ning tootmist suureneva nappuse tingimustes. Vaesus on eriti valus probleem maapiirkondades elavate naiste jaoks.

51. Naiste vaesus on otseselt seotud majanduslike võimaluste ja iseseisvuse puudumisega, naiste raskendatud ligipääsuga majanduslikele ressurssidele, sealhulgas krediidile, maa-omandile ning pärandusele; haridusele ja tugiteenustele ning nende minimaalse osalusega otsustusprotsessis. Vaesus võib suruda naisi situatsiooni, kus nad on seksuaalse ekspluateerimise objektiks.

52. Liigagi paljudes riikides ei võeta sotsiaalkindlustuse süsteemides piisavalt arvesse vaesuses elavate naiste spetsiifilisi probleeme. Märgatav on nimetatud süsteemide poolt pakutavate teenuste kärpimise tendents. Naistel on meestega võrreldes suurem oht langeda vaesusesse. Seda eriti vanemas eas, kuivõrd sotsiaalkindlustuse süsteemid võtavad arvestuse aluseks pideva tööstaaži palgalisel töökohal. Teatud juhtudel naiste tööstaaž sellele nõudele ei vasta katkestuste ning tasustatud ja tasustamata töö tasakaalustamata jaotuse tõttu. Samuti kohtavad vanemad naised suuremaid takistusi tööjõuturule naasmisel.

53. Paljudes arenenud riikides, kus naiste ja meeste üldhariduslik tase ning professionaalne ettevalmistus on võrdsed ning kus funktsioneerivad diskrimineerimisevastased süsteemid, on mõningais majandusharudes viimasel aastakümnel asetleidnud muudatused oluliselt suurendanud naiste tööpuudust või ebakindlust töökoha omamisel. Selle tagajärjel on naiste osakaal vaeste  hulgas kasvanud. Kooliskäivate tütarlaste kõrge osakaaluga maades moodustavad haridussüsteemist varakult, ilma kvalifikatsioonita lahkuvad tütarlapsed tööjõuturu kõige haavatavama osa.

54. Üleminekuriikides ning põhjalikke poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid ümberkorraldusi elluviivates riikides on ümberkorraldused viinud naiste sissetulekute vähenemise või kaotuseni.

 

55. Naiste tootlikku potentsiaali  tuleks eriti arengumaades tõsta tagades neile ligipääsu kapitalile, ressurssidele, krediidile, maale, tehnoloogiale, informatsioonile, tehnilisele abile ning väljaõppele eesmärgiga suurendada naiste sissetulekuid, parandada toitumist,  tõsta nende haridustaset, kindlus­tada parem meditsiiniline teenindamine ning staatus perekonnas. Naiste tootliku potentsiaali valla­päästmine on otsustava tähtsusega vaesuse kammitsaist läbimurdmisel, mille eesmärgiks on anda  naistele võimalus osa saada arengust tulenevaist hüvedest ning  omaenda töö viljadest.

56.  Säästlik areng ning majanduslik kasv, mis on ühtviisi nii püsivad kui ka säästvad, on saavutavad ainult naiste majandusliku, sotsiaalse, poliitilise, õigusliku ja kultuurilise staatuse tõstmise kaudu. Säästliku arengu alusmüüriks on õiglane sotsiaalne areng, mis peab vajalikuks anda vaestele, eriti naistele, keskkonnaressursside säästliku kasutamise õigus.

57. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse  saavutamist ning naiste staatuse tõstmist toetava või tugev­dava poliitika ning sellekohaste meetmete edukus peaks rajanema soolise dimensiooni lülitamisele ühiskonnaelu kõiki sfääre puudutavaisse strateegiaisse, aga ka kõigi positiivsete sammude ellu­viimisele koos piisava institutsionaalse ning finantsilise abiga kõikidel tasanditel.

 

Strateegiline eesmärk A.1.

Ülevaade, vastu võtta ning ellu viia makroökonoomiline poliitika ning arengustrateegiad, mis käsitlevad vaesuses elavate naiste vajadusi ning püüdlusi.

Sammud, mis tuleb astuda:

58. Valitsuste poolt:

(a) Naiste täielikul ning võrdsel kaasosalusel läbi vaadata ning teha parandused makro­majandus­likku ja sotsiaalpoliitikasse nõnda, et oleks võimalik  saavutada   Tegevusplatvormis seatud ees­märgid;

(b) Analüüsida soolisest aspektist lähtudes kõiki strateegiaid ning programme – kaasa arvatud neid, mis on seotud makromajandusliku stabiilsuse, struktuursete ümberkorralduste, välisvõla,  maksu­poliitika, investeeringute, tööhõive, turgude ning kõigi oluliste majandussektoritega – nende poolt vaesusele, eba-võrdsusele ning iseäranis naistele avaldatava mõju seisukohast; hinnata nende toimet perede heaolule ja elutingimustele ning kohandada neid vajaduse korral tagamaks tootmisvahendite, rikkuse, võimaluste, sissetuleku ning teenuste õiglasem jaotus;

(c) Järgida ning teostada mõistlikku makromajanduslikku ning sektorilist poliitikat, mida tööta­takse välja ning jälgitakse naiste täielikul ning võrdsel  kaasamisel, mis aitab kaasa laiabaasilisele sääst­li­kule  majanduslikule kasvule, arvestab vaesuse struktuurseid põhjusi ning on suunatud vaesuse välja­juurimisele ning soolisest kuuluvusest tingitud ebavõrdsuse vähendamisele inimkeskse säästva arengu saavutamise üldises kontekstis;

(d) Ümberstruktureerida ning suunata riiklikud vahendid nõnda, et see suurendaks naiste osalemis­võimalusi majanduselus, soodustaks tootmisvahendite võrdset kättesaadavust ning aitaks tegeleda naiste, eriti vaesuses elavate naiste põhiliste sotsiaalsete, hariduslike ning tervisest tulenevate vaja­dustega;

(e) Arendada, kus ja kuivõrd see on vajalik, põllumajandus- ning kalandussektorit kindlustamaks perede ning riigi varustatus toiduainetega ning sellealane sõltumatus, eraldades selleks vajalikud rahalised, tehnilised ning inimressursid;

(f) Töötada välja strateegiad ja programmid toidu peredesiseseks õiglaseks jaotamiseks;

(g) Luua asjakohased kindlustussüsteemid ning tugevdada riikliku ning kohaliku tasandi tugi­süsteeme sotsiaalpoliitika lahutamatu osana võimaldamaks vaesuses elavatel naistel toime tulla ebasoodsais majanduslikes tingimustes ning säilitada neile elatis, vahendid ja sissetulek kriisi­aegadel;

(h) Luua naistöötajate tööhõivet ning sissetulekut nii ametlikus kui mitteametlikus sektoris positiivselt mõjutav majanduspoliitika ning rakendada spetsiaalseid meetmeid naiste tööpuudusega, iseäranis pikaajalise tööpuudusega tegelemiseks;                                           

(i) Formuleerida ning viia ellu, kui see osutub vajalikuks,  spetsiaalne majandus-, sotsiaal-, põllu­majandus- ning muu eelnimetatud valdkondadega seonduv poliitika  naiste poolt juhitud maja­pidamiste toetamiseks;

(j) Töötada välja ning viia ellu vaesusevastased programmid, kaasa arvatud tööhõivemudelid, mis parendavad vaesuses elavate naiste toitumisolusid, sealjuures ka vastava hinnakehtestus- ning jaotus­mehhanismi kaudu;

(k) Kindlustada kõigile naismigrantidele, kaasa arvatud migranttöölistele kõik inimõigused ning kaitstus vägivalla ning ekspluateerimise eest; kasutada meetmeid dokumentidega varustatud naismigrantidele õiguste andmiseks; soodustada seaduslike naismigranttööliste produktiivset tööhõivet nende oskuste, omal maal omandatud hariduse ning haridust/kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnistamise abil ning aidata kaasa nende täielikule integreerumisele tööjõu hulka;

(l) Võtta kasutusele vaesuses ning sotsiaalses mõttes piirtingimustes elavate naiste tootlikku töösse ning majandusellu integreerimise ning reintegreerimise abinõud;  tagada väljatõrjutuks osutunud naistele ligipääs majanduslikele võimalustele ning naismigrantide ning -põgenike kvalifikatsiooni ning oskuste  tunnustamine;

(m) Võimaldada naistel soetada jõukohane elamispind ning tagada ligipääs maale, eemaldades selleks muude meetmete hulgas tõkked maale ligipääsu teel, pöörates erilist tähelepanu naiste, eriti vaesuses elavate naiste ning naiste-pereülalpidajate vajaduste rahuldamisele;

(n) Formuleerida ning ellu viia poliitikat ja programme, mis parandavad naistest põllumajandus- ja kalandussaaduste (kaasa arvatud isemajandavad põllupidajad ja tootjad, iseäranis maapiirkondades) tootjate ligipääsu finants-, tehnilistele, tugi- ja turundusteenustele; tagada neile maa kättesaadavus ning kontroll selle kasutamise üle, vastav infrastruktuur ning tehnika suurendamaks naiste sisse­tulekuid, tagamaks perede kindlustatus toiduainetega, seda eriti maapiirkondades, ning kus vaja,  innustada tootjate omandis olevate turule rajanevate  kooperatiivide arengut;

(o) Luua seal, kus need veel puuduvad, sotsiaalkindlustuse süsteemid või hinnata kriitiliselt olemas­olevate tegevust lähtudes naiste ja meeste võrdse  kohtlemise vajadusest igal eluetapil;

(p) Tagada ligipääs tasuta või odavaile juriidilistele teenustele, sealhulgas õigusalastele teadmistele, eriti neile, mis käsitlevad vaesuses elavaid naisi;

(q)  Rakendada erilisi meetmeid põlismaistele naistele mõeldud strateegiate ja programmide eden­damiseks ning jõustamiseks neid sellesse täiel määral kaasates ning nende kultuurilisi eripärasid austades,  pakkumaks naistele arenguprotsessi raames võimalusi ning valikuid, et täielikult likvi­deerida neid kimbutav vaesus.

59. Mitmepoolsete finants- ning arenguinstitutsioonide, sealhulgas Maailmapanga ning  Rahvus­vahelise Valuutafondi ning regionaalsete arenguinstitutsioonide poolt ning kahepoolse arengualase koostöö kaudu:

(a) Taotleda vastavalt Sotsiaalse arengu ülemaailmsel tippkohtumisel võetud kohustustele uute ning täiendavate rahaliste ressursside mobiliseerimist, mis oleksid piisavad ning prognoositavad ning organiseeritud moel, mis teeks nimetatud ressursid võimalikult hõlpsasti kättesaadavaks ning kasutaks kõiki olemasolevaid finantseerimisallikaid ja -mehhanisme aitamaks kaasa vaesuse likvi­deerimisele ning keskendumaks vaesuses elavate naiste probleemide lahendamisele;

(b) Tõsta analüütilisi oskusi sugupooltega seotud aspektide süstemaatilisemaks arvestamiseks ning  laenuprogrammide, sealhulgas struktuursete ümberkorralduste ning  majanduse elavdamise prog­rammide väljatöötamisse ning elluviimisesse;

(c)  Leida tõhusaid arengule orienteeritud lahendusi püsivatele välisvõlaprobleemidele aitamaks neil finantseerida arengule, sealhulgas naiste edendamisele suunatud programme ja projekte, muuhulgas ka 1994. aasta detsembris Pariisi Klubis kokku lepitud laenumöönduse tingimuste vahetu ellu­viimise kaudu, mis sisaldasid endas laenude taandamist, sealhulgas kustutamist ning teisi laenuvabastuse abinõusid ning töötada välja sotsiaalse arengu programmide ning projektide suhtes rakendatavad laenuülekande meetodid vastavalt Tegevusplatvormi prioriteetidele;

(d) Kutsuda rahvusvahelisi finantsinstitutsioone tutvuma innovatiivsete lähenemistega suure mitme­poolse võlaga vaegtuluga riikide abistamisele nende võlakoorma  kergendamise  eesmärgil;

(e) Tagada struktuursete ümberkorralduste programmide niisugune kavandus, mis minimeeriks nende poolt haavatavaile ning ebasoodsas olukorras olevaile gruppidele ning kooslustele avalda­tavat negatiivset mõju  ning kindlustada samadele gruppidele ja kooslustele avaldatav positiivne toime vältides nende  majandusliku ning sotsiaalse tegevuse  marginaliseerumist ning töötades välja abi­nõud tagamaks ligipääsu majanduslikele ressurssidele, majanduslikule ja sotsiaalsele aktiivsusele ning kontrolli nende üle; astuda samme  ebavõrdsuse ning majanduslike erinevuste vähendamiseks;

(f) Läbi vaadata struktuursete ümberkujunduste programmide mõju sotsiaalsele arengule soolist aspekti arvestavate sotsiaalse mõju hindamise ning muude asjakohaste meetoditega nende negatiivse toime  vähendamise ning positiivse suurendamise strateegiate väljatöötamise eesmärgil tagamaks, et  üleminekuraskused ei halvendaks eelkõige naiste olukorda; täiendada  majanduslikeks reformideks antavaid laene üha enam sotsiaalse arengu laenudega;

(g) Luua julgestav keskkond, mis lubaks naistel luua ning säilitada säästlikku eluviisi.

60. Siseriiklike ning rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ja naiste  ühenduste poolt:

(a) Mobiliseerida kõik arenguprotsessi haaratud osapooled, k.a. akadeemilised institutsioonid, valitsusvälised organisatsioonid ning rohujuure-tasandi ning naiste ühendused kõige vaesematele ja ebasoodsamas olukorras olevatele naistele – maa- ning põlismaised naised, naised-pereülal­pidajad, noored ja vanemad naised, põgenikud ja migrandid ning  puuetega naised – suunatud vaesusevastaste programmide efektiivsuse tõstmiseks, võtta omaks, et sotsiaalne areng on eelkõige valitsuse vastutusvaldkonda jääv  küsimus;

(b) Tegeleda kuluaarides tehtava tööga, seada vajadusest lähtuvalt sisse järelvalvemehhanism ning astuda teisi vajalikke samme tagamaks Tegevusplatvormis sätestatud vaesuse väljajuurimise alaste soovituste elluviimine eesmärgiga kindlustada riigi- ja erasektori poolne aruandlus ning avalikustatus;

c) Haarata oma ettevõtmistesse erinevate vajadustega naisi ning võtta omaks, et  noorsoo-organisatsioonid on üha enam muutumas tõhusaiks partnereiks arenguprogrammides;

(d) Osaleda koos valitsuse ja erasektoriga tervishoiu, hariduse ja sotsiaalsete teenuste parendamisele suunatud kõikehõlmava rahvusliku strateegia väljatöötamises, nii et kõigil vaesuses elavail tütarlastel ning naistel vanusest sõltumata  oleks täielik ligipääs nimetatud teenustele, püüda leida vahendeid soolist aspekti arvestava ligipääsu tagamiseks teenustele ning laiendada nimetatud teenuseid, tehes need kättesaadavaks maal ning kõrvalistes piirkondades, kuhu ei  ulatu riiklike institutsioonide võrk;

 (e) Aidata kaasa koostöös valitsuse, tööandjate, teiste sotsiaalsete partnerite ning vastavate osa­pooltega haridus-, välja- ning ümberõppe-strateegiate väljatöötamisele tagamaks naistele mitme­sugustele uutele nõudmistele vastavate oskuste  omandamise võimalus;

(f) Mobiliseeruda, et kaitsta naiste õigust võrdsele ning täielikule ligipääsule majanduslikele ressurssidele, sealhulgas õigust pärandusele ning maa ja muu vara omamisele, krediidile, loodusressurssidele ning vastavaile tehnoloogiaile.

 

Strateegiline eesmärk A.2.

Vaadata läbi seadused ning administratiivsed abinõud naistele võrdsete õiguste ning  majanduslikele ressurssidele ligipääsu tagamiseks.

Sammud, mis tuleb astuda:

61. Valitsuste poolt:

(a) Tagada naistele tasuta või madalatasuline juurdepääs juriidilistele teenustele, kaasa arvatud õigus­alastele teadmistele, eriti neile, mis on suunatud vaesuses elavatele naistele;

(b) Viia ellu seadusandlikke ning administratiivseid reforme tagamaks naistele täielik ning võrdne ligipääs majanduslikele ressurssidele, kaasa arvatud pärimis- ning maa ning muude varade omamise õigus; krediidile, loodusvaradele ning vajaminevale tehnikale;

(c) Pidada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 169. konventsiooni ratifitseerimist osaks nende jõu­pingutustest edendada ning kaitsta põlismaiste naiste õigusi.

 

Strateegiline eesmärk A.3.

Tagada naistele ligipääs säästmis- ning krediidimehhanismidele ning -institutsioonidele

Sammud, mis tuleb astuda

62. Valitsuste poolt:

(a) Parendada ebasoodsas olukorras olevate naiste, ka naisettevõtjate, nende, kes elavad maa- ning linnapiirkondades, ligipääsu finantsteenustele formaalsete pankade ning laenu­vahendus­organi­satsioonide vaheliste sidemete tugevdamise abil, kaasa arvatud seadusandlik toetus, naiste väljaõpe ning vahendusorganisatsioonide institutsiooniline tugevdamine neile kapitali mobiliseerimiseks ning krediidiandmise võimaluste suurendamiseks;

(b) Ergutada finantsinstitutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide vahelisi sidemeid ning toetada innovatiivseid laenuskeeme, kaasa arvatud neid, mis ühendavad krediidi naistele mõeldud teenustega ja koolitusega ning mis pakuvad maanaistele krediidi saamise võimalusi.

63.  Kommertspankade, spetsialiseeritud finantsinstitutsioonide ning erasektori poliitika revi­deeri­misel:

(a)  Kasutada krediidi- ning säästumetodoloogiaid, mis lubavad efektiivselt jõuda  vaesuses elavate naisteni  ning pakuvad innovatiivseid lahendusi operatsioonikulude vähendamiseks ning riskide ümber­defineerimiseks;

(b)  Luua spetsiaalseid võimalusi laenude andmiseks naistele, nende seas noortele naistele, kellel puudub ligipääs traditsioonilistele laenugarantiidele;

(c) Lihtsustada  pangateenuste kasutamist, näiteks sissemaksete minimaalsuuruse ning arvete ava­mise teiste tingimuste vähendamise teel;

(d) Kui võimalik, tagada naisklientide osalus ning kaasomand krediiti andvate ning finantsteenuseid pakkuvate asutuste otsustusprotsessis.

64.  Kahe- ja mitmepoolsete arengulise koostöö organisatsioonide poolt:

Toetada kapitali ja/või ressursside andmise kaudu selliseid finantsinstitutsioone, mis osutavad teenuseid väikese sissetulekuga naistele, naistest  väike- ja pisiettevõtjaile ning tootjaile nii formaalses kui mitteformaalses   sektoris.     

65. Valitsuste ning mitmepoolsete finantsinstitutsioonide poolt vastavalt vajadusele:

Toetada institutsioone, mis töötavad tulemuslikult suure hulga madala sissetulekuga meeste ja naisteni jõudmisel kapitalisatsiooni, täiendava  finantseerimise ning institutsionaalse arengu toetamise kaudu vormides, mis aitavad kaasa  majanduslikule iseseisvusele.

66. Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt:    

Suurendada  programmide ning projektide finantseerimist, mis  on mõeldud stimuleerima sisse­tuleku hankimisele suunatud säästlikku ja produktiivset ettevõtlikku käitumist puudega ning vaesuses elavate naiste hulgas.

 

Strateegiline eesmärk A.4.

Arendada välja soolist kuuluvust arvestavad metodoloogiad ning teostada uurimusi käsit­lemaks vaesuse feminiseerumist.

Sammud, mis tuleb astuda:

67. Valitsuste, valitsustevaheliste organisatsioonide, akadeemiliste asutuste ja uurimuskeskuste ning erasektori poolt:

(a) Arendada välja kontseptuaalsed  ning praktilised metodoloogiad sugupoolte eripära arvestavate aspektide lülitamiseks majanduspoliitika väljatöötamise kõigisse tahkudesse, kaasa arvatud struk­tuurse kohandumise planeerimisse  ja programmidesse.  

(b) Rakendada nimetatud metodoloogiaid kõigi poliitikate ja programmide, sealhulgas ka struk­tuurse kohandumise programmide  analüüsimiseks sugupooltele avaldatava mõju seisukohalt ning uurimis­tulemuste levitamiseks.

68. Kodumaiste ja rahvusvaheliste statistikaasutuste poolt: 

(a) Koguda vaesuse ning majandustegevuse kõigi aspektide kohta käivaid soolist ning vanuselist jaotuvust järgivaid andmeid ning töötada välja kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed statistilised näitajad hõlbustamaks majandusliku tegevuse resultatiivsuse hindamist kummagi sugupoole panusest lähtuvalt;   

(b) Töötada välja sobivad statistilised vahendid naiste töö ning rahvamajandusse antava panuse täieliku ulatuse tunnustamiseks ning avalikustamiseks, kaasa arvatud nendepoolne tasustamata ning kodutöö osa, ning määrata  kindlaks naiste tasustamata töö seosed vaesuse eksisteerimise ning sellesse sattumise ohuga.