Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Pekingi tegevusplatvorm

C Naised ja tervis

C.  Naised ja tervis

89. Naistel on õigus kasutada füüsilise ja vaimse tervise kõrgemaid saavutatavaid standardeid. Antud õiguse kasutamine on ülitähtis nende elu ja heaolu arvestades ning see võimaldab neil osaleda nii ühiskondliku kui ka eraelu kõikides valdkondades. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja see ei tähenda ainuüksi haiguse või puude puudumist. Naiste tervis sisaldab nende emotsionaalset, sotsiaalset ja füüsilist heaolu ning seda määratakse nende elu poliitilises, majanduslikus ja bioloogilises kontekstis. Ent tervis ja heaolu mööduvad enamikust naistest. Põhitõke kõrgeima saavutatava tervisestandardi saavutamisel on naiste ebavõrdsus nii meestega kui ka naiste vahel erinevates geograafilistes piirkondades, erinevate sotsiaalsete klasside ja põlismaiste ning etniliste gruppide vahel. Rahvuslikul ja rahvusvahelistel foorumitel on naised rõhutanud, et optimaalse tervise saavutamiseks kogu eluaja vältel on vajalikeks tingimusteks võrdsus, kaasa arvatud perekondlike kohustuste jagamine, areng ja rahu.

90. Naistel on erinev ja ebavõrdne ligipääs põhilistele tervishoiuteenustele, nende hulgas esma­tasandi arstiabile, haiguste tõkestamiseks ja raviks lapsepõlves; alatoitumuse, aneemia, kõhu­lahtisuse, nakkushaiguste, malaaria ja teiste troopiliste haiguste ning tuberkuloosi vältimiseks, kui nimetada ainult mõnda.

Naistel on samuti erinev ja ebavõrdne võimalus oma tervise kaitseks, parendamiseks ja säilita­miseks. Paljudes arengumaades on vältimatu sünnitusabi teenuste puudumine eriliseks mure­küsimuseks.

Tervishoiupoliitika ja -programmid põlistavad sageli sugupoolte stereotüübid ning ei arvesta sotsiaalseid ja majanduslikke dispariteete  ja teisi erinevusi naiste vahel ning ei arvesta täielikult naiste autonoomset õigust nende tervise suhtes. Naiste tervist mõjutab samuti sooline ebaproportsionaalsus tervishoiusüsteemis ning ebaadekvaatsete ja mittekohaste tervishoiuteenuste osutamine naistele.

Paljudes maades, eriti arengumaades ning iseäranis vähearenenud maades põhjustavad kulutuste vähenemine tervishoiule rahva tervise halvenemise ja mõningatel juhtudel toovad strukturaalsed ümberkorraldused kaasa tervikuna rahva tervise süsteemi halvenemise. Lisaks halvendab tervis­hoiusüsteemi privatiseerimine ilma vastavate garantiideta tervishoiu üldist kättesaadavust ning seega ligipääsu tervishoiuteenustele. Antud olukord mitte ainuüksi ei mõjuta vahetult  tütarlaste ja naiste tervist, vaid asetab ka ebaproportsionaalse vastutuse naistele, kelle paljud rollid nii perekonnas kui ka ühiskonnas ei leia tunnustust, järelikult ei saa nad vajalikke tugiteenuseid.

92. Naiste õigust kõrgeima tervisestandardi nautimiseks tuleb kindlustada kogu elu vältel võrdselt meestega. Naiste tervist mõjutavad paljud meestega sarnased tingimused, kuid naised kogevad neid erinevalt. Naiste hulgas omavad vaesuse ja majandusliku sõltuvuse prevaleerimine, vägivalla kogemine, negatiivne suhtumine naistesse ja tütarlastesse, rassilised ja teised diskrimineerimise vormid, paljude naiste piiratud võim oma seksuaalelu ja sünnituse suhtes ning mõju puudumine otsuste langetamistel ja sotsiaalsetes realiteetides omavad halba mõju nende tervisele. Toidupuudus ja selle ebaõiglane jaotamine tütarlastele ja naistele leibkonnas, ebapiisav ligipääs puhtale veele, sanitaarvõimalustele ja küttele, eriti vaestes linnaagulites ja maapiirkondades ning puudulikud majutus­tingimused - need kõik koormavad naisi ja nende perekondi ning neil on negatiivne mõju naiste tervisele. Hea tervis on oluline produktiivse ja tegusa elu elamiseks ning kõigil naistel on õigus kontrollida oma tervist, eriti oma fertiilsust. Need on põhilised õigused, mis tuleb naistele anda.

93. Diskrimineerimine tütarlaste suhtes, mis tulenevalt eelistustest poisslapse vastu ligipääsul toidule ja tervishoiuteenustele ohustab tütarlaste käesolevat ja tulevast tervist ning heaolu. Tingi­mused, mis sunnivad tütarlapsi varakult abielluma, tuues kaasa raseduse ja sünnituse ning mis allutavad teda kahjulikele harjumustele, sellistele nagu naiste suguline mutilatsioon, kujutavad endast tõsist riski tervisele. Noored tütarlapsed vajavad sageli ligipääsu vajalikele tervishoiu ja toitlustamise teenustele, mis neil sageli küpsemiseas puuduvad. Noorukitel on nõustamine ja ligipääs informatsioonile seksuaalse ja reproduktiivse tervise kohta alles ebapiisavad või puuduvad  täielikult ja sageli ei arvestata noore naise õigust privaatsusele, konfidentsiaalsusele, lugupidamisele ja teavitatud nõusolekule. Noorukieas tütarlapsed on nii bioloogiliselt ja psühholoogiliselt vähem kaitstud kui poisid seksuaalse ahistamise suhtes, vägivalla ja prostitutsiooni ning kaitsetute ja ebaküpsete seksuaalsuhete tagajärgede suhtes. Suund varasemateks seksuaal-kogemusteks koos informatsiooni ja teenuste puudumisega suurendab soovimatu ja liiga varajase raseduse riski, HIV-infektsiooni ja teisi seksuaalselt edasikantavaid haigusi ja ohtlikke aborte. Varajane sünnitus takistab naiste haridusliku, majandusliku ja sotsiaalse seisundi paranemist kogu maailmas. Üldiselt võib noorte naiste jaoks varajane abielu ja varajane emaks saamine tõsiselt kärpida nende haridus- ja töövõimalusi ning tõenäoliselt on neil pikaajaline halb mõju nii nende endi kui ka  nende laste elukvaliteedile. Noori mehi ei kasvatata sageli naiste enesemääramise austamise ja naistega seksuaalsuse ja reprodutseerimise eest vastutuse jagamise vaimus.

94. Reproduktiivne tervishoid on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mis ei tähenda ainult haiguse või kehalise puude puudumist, kõikides probleemides seondudes reproduktiivsüsteemi ja selle funktsioonide ning protsessidega. Seetõttu tähendab reproduktiivne tervis, et inimestel võib olla rahuldav ja ohutu suguelu ning et neil on võime järglasi saada ja vabadus otsustada, kas, millal ja kui sageli seda teha. Endastmõistetav selles viimases tingimuses on meeste ja naiste õigus olla informeeritud ja nende ligipääs  ohututele, efektiivsetele, võimalikele ja vastuvõetavatele meetoditele pereplaneerimises vastavalt oma valikule või teistele meetoditele vastavalt oma valikule sünniaja reguleerimisel, mis pole seadusega vastuolus, ja õigustele ligipääsuks vastavatele tervishoiuteenustele, mis võimaldavad naistele ohutu rasedus- ja sünnitus­perioodi ja abikaasadele parima võimaluse terve lapse saamiseks. Kooskõlas ülaltoodud definitsiooniga reproduktiivtervisest defineeritakse reproduktiivset tervishoidu kui meetodite kogumit, tehnikaid ja teenuseid, mis aitavad kaasa reproduktiivsele tervisele ja heaolule, ennetades ja lahendades reproduktiivtervise probleeme. Siia kuulub ka seksuaalelu tervishoid, mille ees­märgiks on elu ja isiklike suhete parandamine ning mitte ainult nõustamine, vaid ka reprodutseerimise ja seksuaalselt edasiantavate haigustega seotud ravi.

95. Pidades meeles ülaltoodud definitsiooni, sisaldavad reproduktiivsed õigused inimõigusi, mis on juba tunnustust leidnud riikide seadustes, rahvusvahelistes dokumentides inimõiguste kohta ja teistes konsensuslikes dokumentides. Need õigused tuginevad mõlema abielupoole ja indiviidide põhiliste õiguste tunnustamisel otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma laste arvu, sünnikoha ja aja üle ning et neil oleks selle kohta vastav informatsioon ja vahendid ning õigus saavutada seksuaalse ja reproduktiivse tervise kõrgemat standardit. Siia kuulub ka nende õigus otsuste langetamisel, mis puudutab reproduktsiooni, vaba sunniviisilisusest ja vägivallast, nagu see on väljendatud inimõigustealastes dokumentides. Selle õiguse rakendamisel peaksid nad võtma arvesse oma olemasolevate ja tulevaste laste vajadusi ning oma vastutust ühiskonna suhtes. Nende õiguste vastutusrikka rakendamise parendamine kõikidele inimestele peab olema valitsuse ja ühiskonna poolt toetatavate poliitikate ja programmide fundamentaalseks aluseks reproduktiivse tervise valdkonnas, kaasa arvatud perekonna planeerimisel. Osana nendest kohustustest tuleb pöörata täielikku tähelepanu vastastikku austavate ja sooliselt võrdsete suhete edendamisele ning eriti rahuldada noorukite haridus- ja teenuste vajadusi, võimaldades neil positiivselt ja vastutusrikkalt tegeleda seksuaaleluga. Reproduktiivne tervis möödub paljudest inimestest maailmas selliste faktorite tõttu nagu ebaadekvaatne teadmiste tase inimese seksuaalsusest ja mitteküllaldane või madalakvaliteediline informatsioon reproduktiivsest tervisest ja teenustest; kõrge riskiteguriga seksuaalse käitumise prevaleerimine, diskrimineerivad sotsiaalsed praktikad; negatiivne suhtumine naistesse ja tütarlastesse ning piiratud võim paljudel naistel ja tütarlastel oma seksuaal- ja reproduktiivse elu üle. Noorukid on eriti kaitsetud informatsiooni puudumise ja ligipääsu tõttu, millised on olulised enamikes maades. Vanematel naistel ja meestel võivad olla erisugused seksuaalse tervise probleemid, mis on sageli suunatud ebaadekvaatselt.

96. Naiste inimõiguste hulka kuuluvad nende õigus otsustada vabalt ja vastutustundlikult probleemide üle, mis puudutavad nende seksuaalsust, kaasa arvatud seksuaalset ja reproduktiivset tervist, vaba sunnist, diskrimineerimisest ja vägivallast. Võrdsed suhted meeste ja naiste vahel seksuaalsuhete vallas ja reproduktsiooni alal, kaasa arvatud isiku kui terviku täielik austamine, nõuavad vastastikust lugupidamist, nõusolekut, jagatud vastutust seksuaalse käitumise ja taga­järgede suhtes.

97. Edasi, naised on terviseriski subjektiks eriti tänu ebaadekvaatsele reageerimisele nende suhtes ja teenuste puudumisele, mis rahuldaksid seksuaalsuse ja soo jätkamisega seotud tervishoiu vajadusi. Rasedus- ja sünnikomplikatsioonid on fertiilses eas naiste hulgas juhtivateks surma- ja haiguste põhjustajateks paljudes arengumaades. Sarnased probleemid eksisteerivad teatud määral mõnel siirdemaal. Ohtlikud abordid ähvardavad paljude naiste elu, kujutades endast tõsist rahvatervise probleemi, kuna esmajoones just vaesemad ja nooremad riskivad enam. Enamus nendest surma­juhtudest, terviseprobleemidest ja vigastustest on ennetatavad ligipääsu parandamisel adek­vaatsetele tervishoiuteenustele, kaasa arvatud kindlatele ja efektiivsetele pereplaneerimise meetodi­tele ja vältimatule sünnitusabile, tunnustades naiste ja meeste õigust olla informeeritud ja kindlus­tades neile ligipääsu kindlatele, efektiivsetele, kättesaadavatele ja vastuvõetavatele perekonna planeerimise meetoditele nende valikul, samuti teistele valikutele fertiilsuse reguleerimisel, mis pole seadusega vastuolus ja õigust ligipääsuks vastavatele tervishoiuteenustele, mis võimaldavad naistel elada ohutult üle rasedus- ja sünnitusperioodi ning kindlustama abielupaare parima võima­lusega terve lapse saamiseks. Antud probleemid ja vahendid tuleks lahendada Elanikkonna ja Arengu Rahvusvahelise Konverentsi aruande alusel, eriti viidates Konverentsi tegevusprogrammi olulistele paragrahvidele. Enamikes maades piirab naiste reproduktiivsete õiguste eiramine tõsiselt nende võimalusi  ühiskondlikus ja eraelus, kaasa arvatud võimalusi haridusele ja majanduslikule ning poliitilistele õigustele. Naiste õigus kontrollida oma fertiilsust moodustab tähtsa aluse teiste õiguste kasutamiseks. Vastutuse jagamisel meeste ja naiste vahel seksuaalset ja reproduktiivset käitumist puudutavates küsimustes on samuti oluline osa naise tervise parendamisel.

98. HIV / AIDS ja teised seksuaalselt edasiantavad haigused, mille edasikandumine on mõnikord seksuaalse vägivalla tagajärjeks, omavad laastavat mõju naise tervisele, eriti aga noorte tütarlaste ja noorte naiste tervisele. Sageli pole neil jõudu nõuda ohutut ja vastutavat seksuaalelu praktikat ja neil on vähene ligipääs informatsioonile ja teenustele nende haiguste ennetamiseks ja raviks. Naised, kes esindavad poolt hiljuti HIV /AIDSiga ja teiste seksuaalselt edastatavate haigustega nakatunud täiskasvanud naistest, on rõhutanud, et sotsiaalne kaitsmatus ja ebavõrdne võimu jagunemine naiste ja meeste vahel on takistuseks ohutule seksile, nende jõupingutustele kontrollida seksuaalselt edasikantavate haiguste levikut. HIV /AIDS tagajärjed ei puuduta vaid naiste tervist vaid ka nende rolli emadena ja hooldajatena ja perekonna majanduslikule toetamisele kaasaaitajatena. HIV /AIDS ja teiste seksuaalselt edasikantavate haiguste sotsiaalseid, arengulisi ja tervisega seotud tagajärgi tuleb vaadelda soolisest perspektiivist.

99. Seksuaalne ja sooline vägivald, kaasa arvatud füüsiline ja psühholoogiline ahistamine, naiste ja tütarlaste kupeldamine ja teised kuritarvitamise ning seksuaalse ekspluateerimise vormid asetavad tütarlapsed ja naised füüsilise ning vaimse trauma kõrgele riskitasemele, haiguste meelevalda ja soovimatu raseduse ohtu. Sellised olukorrad hirmutavad sageli naisi tervishoiu ja teiste teenuste kasutamisest eemale.

100. Vaimsed häired, mis on seotud alavääristamisega, võimetusega ja vaesusega koos ületöötamise ja stressiga ning kasvava koduse vägivallaga, samuti ainelise ahistamisega, on naiste tervisele kasvavalt muret tekitavad. Naised kogu maailmas, eriti noored naised kasutavad üha enam tubakat, mil on tõsine mõju nii nende endi kui ka nende laste tervisele. Kutsehaiguste kasv on oluline, kuna suur hulk naisi töötab madalalt tasustatavatel töökohtadel nii ametlikul kui ka mitteametlikul tööturul halbades ja ebatervislikes tingimustes ning nende naiste arv kasvab. Rinna- ja emakavähk ja teised reproduktiivsüsteemi vähivormid, samuti viljatus, mõjustavad suuremat arvu naisi ja need on välditavad või ravitavad, kui need varakult avastatakse.

101. Seoses keskmise eluea pikenemise ja vanemate naiste arvu suurenemisega nõuavad nende terviseprobleemid erilist tähelepanu. Pikaajalise tervise väljavaateid mõjutavad muudatused meno­pausis, mis kombinatsioonis eluaegsete elutingimuste ja teiste faktoritega nagu vilets toitumine ning füüsilise aktiivsuse puudumine võivad suurendada südameveresoonkonna haiguste ja osteoporoosi riski. Erilist tähelepanu väärivad samuti teised vananemisega seotud haigused ja omavahelised seosed vananemise ja puuete vahel.

102. Naised nagu  mehedki, eriti maarajoonides ja vaesemates linnarajoonides, jäävad üha enam kaitsetuks keskkonnast tingitud terviseriskide ees keskkonnakatastroofide ja selle halvenemise tõttu. Naistel on erinev tundlikkus keskkonnariskide, saastatuse ja narkootikumide suhtes ning nad kanna­tavad nendele eksponeerimisel erinevate tagajärgede all.

103. Naiste tervishoid on sageli puudulik mitmeti, sõltudes kohalikest oludest. Sageli ei ravita naisi respektiga või ei garanteerita neile privaatsust ja konfidentsiaalsust ega võimaldata neile kogu informatsiooni olemasolevatest valikutest ja teenustest. Veel enam, mõnel maal käsitletakse sageli naise igapäevase elu juhtumisi kui meditsiinilisi probleeme, mis viivad mittevajaliku kirurgilise vahelesekkumiseni ja valede ravimite kasutamisele.

104. Sageli ei koguta statistilisi andmeid tervishoiu kohta süstemaatiliselt, neid ei üldistata ega analüüsita vanuselise struktuuri, soo ja sotsiaal-majandusliku seisundi põhjal ning kehtestatud demograafiliste kriteeriumide põhjal, mida kasutatakse allgruppide huvides ja nende probleemide lahendamiseks, erilise rõhuasetusega vähekaitstuile, alavääristatud ja teistele vastavatele isikutele. Paljudes maades pole kättesaadavad viimase aja usaldusväärsed andmed naiste suremuse ja haigestumise kohta, samuti tingimuste ja haiguste kohta, mis mõjutavad eriti naisi. Suhteliselt vähe on teada, kuidas sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid mõjutavad tütarlaste ning erinevas vanuses naiste tervist, samuti tervishoiuteenuste osutamise kohta tütarlastele ja naistele ning selliste teenuste kasutamise mallidest ja naiste haiguste ennetamise ning tervishoiu edendamise programmide kasu­likkusest. Naiste tervisele mõju avaldavaid tähtsaid asjaolusid pole adekvaatselt uuritud ja naiste haiguste uurimiseks puuduvad sageli finantsvahendid. Näiteks paljudes maades viiakse läbi meditsiinilisi uuringuid, näiteks südamehaiguste ja epidemioloogiliste probleemide alal ainult meestel, need uuringud pole soolise suunitlusega. Praktiliselt puuduvad kliinilised katsed info hankimiseks ravimite doseerimise, kõrvalmõjude ja efektiivsuse kohta ning sageli ei vasta need teadusliku uurimistöö ja katsetamise eetilistele standarditele. Paljud ravimite raviprotokollid ja muud naistele teostatavad raviprotseduurid ja vahelesekkumised põhinevad meestel läbi viidud katsetel, uurimata ja reguleerimata soolisi erinevusi.

105. Ebavõrdsuste suunamisel tervishoius ja ebavõrdsuste likvideerimisel ligipääsus tervis­hoiu­teenuste osutamisele naiste ja meeste vahel peaksid valitsused ja teised mõju omavad organid edendama aktiivset ja märgatavat poliitikat soolises perspektiivis, nii et enne otsuste vastuvõtmist analüüsitaks mõjusid naiste ja meeste suhtes eraldi.

 

Strateegiline eesmärk C 1

Suurendada naistele kogu elu vältel ligipääsu vastavale kättesaadavale kvaliteetsele arstiabile, informatsioonile ja nendega seonduvatele teenustele.

Sammud, mis tuleb astuda

106. Valitsustel koostöös valitsusväliste organisatsioonidega ja tööandjate ning tööliste organi­satsioonidega ja rahvusvaheliste asutuste toetusel:

(a) Toetada ja rakendada kohustusi, mis on  esitatud Rahvusvahelise Elanikkonna ja Arengu Konverentsi Tegevusprogrammis nagu see on sätestatud antud Konverentsi aruandes ja Maailma Sotsiaalse Arengu Tippnõupidamise Kopenhaageni Sotsiaalse Arengu Deklaratsioonis ja Tegevus­programmis ja riikide kohustustes, Naiste vastu suunatud kõikide Diskrimineerimisvormide Kaota­mise Konventsioonis ja teistes vastavates kokkulepetes, selleks et rahuldada tütarlaste ja igas eas naiste tervishoiualaseid vajadusi;

(b) Kinnitada veelkordselt õigust füüsilise ja vaimse tervise kõrgeimate saavutatavate standardite nautimiseks, kaitsta ja edendada antud õiguste saavutamist naistele ja tütarlastele ning sätestada see riigi seadusandluses, kaasa arvatud tervishoiualases seadusandluses, samuti vajadusel poliitikas, peegeldada kohustust naiste tervise kaitse suhtes ja kindlustada, et need rahuldaksid, kus iganes nad ka elaksid, naiste muutuvaid rolle ja kohustusi;

(c) Välja töötada ja rakendada koostöös naistega ja kogukondlike organisatsioonidega sugupoolte suhtes tundlikke programme, kaasa arvatud detsentraliseeritud tervishoiuteenuseid, mis on suunatud naiste vajadustele kogu nende elu kestel ja arvestada nende paljusid rolle ning kohustusi, tähelepanu nende aja nõuetele, maanaiste spetsiaalseid vajadusi ning puuetega naisi ja naiste vajaduste mitme­kesisust, mis tulenevad nende vanusest ja sotsiaal-majanduslikest ning kultuurilistest erinevustest kui nimetada mõnda; haarata naisi, eriti kohalikke ja põlismaiseid naisi tervishoiu prioriteetide ja programmide kindlaksmääramisse ja planeerimisse; eemaldada tõkked naiste tervishoiuteenuste eest ning kindlustada neile laialdased tervishoiuteenused;

(d) Võimaldada naistele ligipääs sotsiaalse turvalisuse süsteemidesse võrdsetel alustel meestega kogu elu vältel;

(e) Kindlustada ligipääsetavaid olemasolevaid ja võimalikke kõrgekvaliteetseid esmatasandi teenuseid, kaasa arvatud seksuaalset ja reproduktiivset tervishoidu, mille hulka kuuluvad perekonna planeerimine, informatsioon ja teenused ning pöörates erilist tähelepanu sünnitusele ja vältimatule sünnitusabile nagu on sätestatud Rahvusvahelise Elanikkonna ja Arengu Konverentsi Tegevus­programmis;

(f) Ümber töötada tervishoiualane informatsioon, teenused ja tervishoiutöötajate koolitus, et nad oleksid sugupoolte suhtes tundlikud ja peegeldaksid kasutaja perspektiive personalivahelise ja suhtlemisvilumuste suhtes ning kasutaja õigust privaatsusele ja konfidentsiaalsusele; need tege­vused, informatsioon ja väljaõpe peaksid baseeruma holistlikul lähenemisviisil.;

(g) Kindlustada, et kõik tervishoiuteenused ja tervishoiutöötajad vastaksid inimõigustele ja eetilistele, professionaalsetele ja sugupoolte suhtes tundlikele standarditele tervishoiuteenuste osutamisel naistele, mille eesmärgiks on kindlustada vastutavat, vabatahtlikku ja informeeritud nõusolekut; innustada eetikakoodeksite väljatöötamist, rakendamist ja levitamist, juhindudes selles rahvusvahelistest meditsiinieetika koodeksitest, samuti eetilistest printsiipidest, mis valitsevad tervishoiutöötajate üle;

(h) Rakendada kõiki vastavaid meetmeid kahjulike, meditsiiniliselt ebavajalike või sunniviisiliste meditsiiniliste vahelesekkumiste kõrvaldamiseks, nagu naistele määratud ebaõige ravim või üledoseerimine ning kindlustada, et kõik naised oleksid vajaliku ette­valmistusega personali poolt täielikult informeeritud võimalikest valikutest, kaasa arvatud tõenäolisest kasust ja potentsiaalsetest kõrvalmõjudest;

(i) Tugevdada ja ümber orienteerida tervishoiuteenused, eriti esmatasandil, selleks et kindlustada üldist ligipääsu naistele ja tütarlastele kvaliteetsetele tervishoiuteenustele; vähendada halba tervist emade haigestumisel ja saavutada kogu maailmas aktsepteeritud eesmärki vähendada aastaks 2000 emade suremust võrreldes 1990. a. tasemega vähemalt 50 % võrra ja edasi aastaks 2015 veel poole võrra, kindlustada, et vajalikud teenused oleksid kättesaadavad tervishoiu igal tasandil ja muuta reproduktiivse tervise ravi esmatasandi arstiabi süsteemi kaudu kättesaadavaks igale vanusele niipea kui võimalik, kuid mitte hiljemalt kui aastaks 2015;

(j) Tunnustada ja tegeleda abordi ohtliku mõjuga tervisele kui põhilist ühiskondlikku mure­küsimusega, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Elanikkonna ja Arengu Konverentsi Tegevusprogrammi paragrahvis 8 . 25;

(k) Rahvusvahelise Elanikkonna ja Arengu Konverentsi Tegevusprogrammi paragrahv 8 . 25 valguses, mis väidab: “Mitte mingil juhul ei tohi soodustada aborti kui perekonna planeerimise meetodit. Kõiki valitsusi ja vastavaid riiklikke ja valitsusväliseid organisatsioone kutsutakse üles tugevdama vastutust naise tervise eest, tegelema abortide ohtliku mõjuga naiste tervisele kui peamise rahvatervise murega ja vähendada ressursse abortidele laiendatud ning parandatud perekonna planeerimise teenuste kaudu. Mittesoovitud raseduste ennetamisele tuleb anda kõrgeim prioriteet ja kasutusele tuleb võtta kõik meetmed, et elimineerida abordi vajadus. Mittesoovitud rasedusega naistel peab olema ligipääs usaldusväärsele informatsioonile ja kaastundlikule nõus­tamisele. Kõiki meetmeid või muudatusi, mis puudutavad tervishoiusüsteemis aborte, saab määrata riiklikul või kohalikul tasandil  vastavalt riiklikule seadusandlikule protsessile. Juhtudel, kus abort pole vastuolus seadusega, peab selline abort olema ohutu. Kõikidel juhtudel peab naistel olema ligipääs kvaliteetsetele teenustele komplikatsioonide vältimiseks, mis tekivad abordi tagajärjel. Kiiresti tuleb pakkuda abordijärgset nõustamist, koolitust ja perekonna planeerimise teenuseid, mis aitavad vältida korduvaid aborte,” kaaluda seaduste vastuvõtmist, mis sisaldaksid karistust naiste vastu, kes on sooritanud salajase abordi;

(l) Pöörata erilist tähelepanu tütarlaste vajadusele, eriti tervisliku käitumise edendamisele, kaasa arvatud füüsiline tegevus; võtta tarvitusele spetsiifilisi meetmeid vahe kaotamises haigestumises ja suremuses, kus tütarlapsed olid ebasoodsamas olukorras, saavutades rahvusvaheliselt vastu võetud eesmärgid väikelaste ja laste suremuses – täpsemalt öeldes, aastaks 2000 vähendada alla 5-aastaste väikelaste ja laste suremust ühe kolmandiku võrra võrreldes 1990.a. tasemega, ehk 50-70 1000 elusünni kohta, milline on igal juhul vähem; aastaks 2015 väikelaste suremuse tase alla 35 1000 elusünni kohta ja alla 5-aastaste laste suremus alla 45 1000 kohta;

(m) Kindlustada, et tütarlastel oleks pidev ligipääs vajalikule tervishoiu ja toitumisalasele informatsioonile ja teenustele nende küpsedes, et kergendada nende tervet üleminekut lapsepõlvest täiskasvanuikka;

(n) Töötada välja informatsiooni, programme ja teenused, et aidata naistel aru saada ja kohaneda vananemisega seotud muudatustega ja suunata ning ravida vanemate naiste tervist, pöörates erilist tähelepanu neile, kes on füüsiliselt või psühholoogiliselt sõltuvad;

(o)  Kindlustada, et igas eas ja igasuguse puudega tütarlapsed või naised saaksid tugiteenuseid;

(p) Formuleerida spetsiaalsed poliitikad, kavandada programmid ja sätestada vajalik seadusandlus keskkonna ning kutsehaiguste riski leevendamiseks ja elimineerimiseks, mis on seotud tööga kodus, töökohal ja mujal, erilise tähelepanuga rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele;

(q) Integreerida vaimse tervise teenused esmatasandi süsteemidesse ja teistesse vastavatesse tasanditesse, töötada välja tugiprogramme ja koolitada esmatasandi töötajaid, et nõustada ja hooldada igas vanuses tütarlapsi ja naisi, kes on kogenud vägivalda ükskõik millisel kujul, eriti kodust vägivalda, seksuaalset ahistamist või muid ahistamisi, tulenedes relvastatud või relvastamata konfliktist;

(r)  Propageerida avalikku informatsiooni rinnaga toitmise eelistest; uurida teid ja vahendeid, et täielikult rakendada MTO/UNICEF Rinnapiima Asendajate Rahvusvahelist Turustuskoodeksit ja võimaldada emadel rinnaga toita oma lapsi, kindlustades seda juriidilise, majandusliku, praktilise ja emotsionaalse toetusega;

(s) Luua mehhanisme, et toetada ja kaasata valitsusväliseid organisatsioone, eriti nais­organisatsioone, professionaalseid gruppe ja teisi organeid, kes töötavad tütarlaste ning naiste tervise parandamisel, valitsuste poliitika kujundamisel, programmide kavandamisel, kus vaja, ja nende rakendamisel tervishoiusektoris ja seonduvates sektorites kõikidel tasanditel;

(t) Toetada valitsusväliseid organisatsioone, kes töötavad naiste tervise heaks ja aidata välja arendada kõike, mille eesmärgiks on parandada koordineerimist ja koostööd kõikide sektorite vahel, mis mõjutavad tervishoidu;

(u) Ratsionaliseerida ravimite hankimist ja kindlustada usaldusväärset ja pidevat kõrgekvaliteetsete ravimite, kontratseptiivide ning teiste varude ja seadmete tarnimist, kasutades MTO Oluliste Ravimite Nimekirja juhisena,  ja kindlustada ravimite ja seadmete ohutust ravimite riiklike regu­leeritavate ja kinnitavate protsesside kaudu;

(v) Kindlustada parandatud ligipääsu vastavale ravile ja rehabilitatsiooni-teenustele naiste jaoks, kes kuritarvitavad narkootikume, ja nende perekonnaliikmetele;

(w) Edendada ja kindlustada vastavalt koduse majapidamise ning riikliku toidu ohutust ja rakendada programme, mille eesmärgiks on parandada kõikide tütarlaste ja naiste toitumisseisundit, raken­dades kohustusi, mis on esitatud Rahvusvahelise Toitumise Konverentsi Toitumise Tegevusplaanis, kaasa arvatud nälgivate ja mõõduka toitumisega alla 5-aastaste laste arvu vähendamine poole võrra aastaks 2000 võrreldes 1990. a. tasemega, pöörates tähelepanu erinevusele sugupoolte toitumises ja vähendades rauapuuduse aneemiat tütarlastel ja naistel kolmandiku võrra aastaks 2000, võrreldes 1990. a. tasemega;

(x) Kindlustada ohutu joogivee olemasolu ja üldine ligipääs sellele ning vastav sanitaarolukord, kohaldada efektiivset joogiveejaotust niipea kui võimalik;

(y) Kindlustada põlismaistele naistele täielikku ja võrdset ligipääsu tervishoiu infrastruktuurile ja teenustele.

 

Strateegiline eesmärk C 2

Tugevdada ennetavaid programme, mis tugevdavad naiste tervist.

Sammud, mis tuleb astuda

107. Valitsustel koostöös valitsusväliste organisatsioonide, massimeedia, erasektori ja rahvus­vaheliste organisatsioonidega, kaasa arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organid, vastavalt:

(a) Anda prioriteet nii formaalsetele kui ka mitteformaalsetele haridusprogrammidele, mis toetavad ja võimaldavad naistel arendada enesehinnangut, omandada teadmisi, langetada otsuseid ja võtta endale vastutus oma tervise eest, saavutada vastastikku lugupidamist küsimustes, mis puudutavad seksuaalsust ja fertiilsust ning harida mehi küsimustes, mis puudutavad naiste tervist ja heaolu, asetades erilisse keskpunkti programmid nii meestele kui ka naistele, mis rõhutavad kahjulike suhtumiste ja praktikate väljajuurimist, kaasa arvatud naiste genitaalne mutilatsioon, poja eelis­tamine (mille tulemuseks on tütarlaste lapsetapp ja prenataalne soo valik), varajane abiellumine, kaasa arvatud laste abiellumine, vägivald naiste vastu, seksuaalne ekspluateerimine, seksuaalne kuritarvitamine, mis mõnikord aitab kaasa HIV/AIDSile ja teistele seksuaalselt edasikantavatele haigustele, narkootikumide kuritarvitamine, diskrimineerimine tütarlaste ja naiste suhtes toidu jaga­misel ja teistes kahjulikes suhtumistes ja praktikates, mis puudutavad naiste elu, tervist ning heaolu ja tunnustades, et mõned neist praktikatest võivad olla inimõiguste rikkumised ja eetilised meditsiiniprintsiibid;

(b) Jätkata sotsiaalset inimeste arengu, hariduse ja tööhõive poliitikat, et likvideerida naiste hulgas vaesus, et vähendada nende vastuvõtlikkust haigustele ja parandada nende tervist;

(c) Ergutada mehi jagama võrdselt laste kasvatamist ja tegema majapidamistöid ning kindlustada nende osa finantstoetusest perekonnale, isegi kui nad ei ela perega koos;

(d) Tugevdada seadusi, reformida asutusi ja edendada norme ja praktikaid, mis juuriksid välja diskrimineerimise naiste vastu ning ergutada nii naisi kui ka mehi võtma enesele vastutus seksuaal- ja reproduktiivkäitumise eest, kindlustada isiku puutumatuse suhtes täit vastutust, astuda samme, et kindlustada tingimusi, mis on vajalikud naistele reproduktiivsete õiguste teostamiseks ja sunni­seaduste ja praktikate väljajuurimiseks;

(e) Valmistada ette ja levitada kättesaadavat informatsiooni riiklike tervisekampaaniate raames, massimeedias, usaldusväärset nõustamist ja haridussüsteemi, mis on välja töötatud selleks, et kindlustada, et naised ja mehed, eriti noored inimesed saaksid omandada teadmisi oma tervise kohta, eriti saaksid informatsiooni seksuaalsuse ja reproduktsiooni kohta, võttes arvesse lapse õigusi ligi­­pääsuks informatsioonile, privaatsusele, konfidentsiaalsusele, lugupidamisele ja nõusolekule, samuti teavitatud vanemate ja legaalsete kasvatajate vastutusele, õigustele ja kohustustele, et kindlustada kooskõlas lapse võimete edasiarenemisega talle vastavat juhtimist ja juhatust lapse õiguste kohta, mis on tunnustust leidnud Lapse Õiguste Konventsioonis ja kooskõlas Konvent­siooniga Kõikide Diskrimineerimisvormide Kaotamisest Naiste Vastu; kindlustada, et kõikides lapsi puudutavates tegevustes on lapse parimad huvid esmaseks kaalutluseks;

(f) Luua ja toetada programme haridussüsteemis, töökohas ja ühiskonnas, et teha kättesaadavaks võimalused osalemiseks spordis, füüsilises tegevuses ja meelelahutuses tütarlastele ja igas eas naistele samadel alustel nagu need on tehtud kättesaadavaks meestele ja poistele;

(g) Tunnustada noorukite spetsiifilisi vajadusi ja rakendada spetsiifilisi vastavaid programme, nagu haridus ja informatsioon seksuaal- ning reproduktiivtervise probleemide ja seksuaalselt edasi­kantavate haiguste, kaasa arvatud HIV/AIDS kohta, võttes arvesse lapse õigusi ja vanemate kohus­tusi ja ülesandeid, nagu on väidetud ülal paragrahvis 107;

(h) Töötada välja poliitikad, mis vähendavad naiste ebaproportsionaalset ja suurenevat koormust, kellel on palju rolle perekonnas ja ühiskonnas, kindlustades neile adekvaatse toetuse ning prog­rammid tervisest ja sotsiaalteenustest;

 

(i) Võtta vastu eeskirjad töötingimuste kindlustamiseks, kaasa arvatud tasustamine ja naiste eduta­mine tervishoiu kõigil tasandeil, mis poleks diskrimineerivad ja vastaksid ausatele ning professionaalsetele standarditele, et võimaldada neil töötada efektiivselt;

(j) Kindlustada, et tervishoiu- ja toitumisalane informatsioon ning koolitus moodustaksid lahu­tamatu osa täiskasvanute kirjaoskuse programmist ja kooli õppeprogrammist algastmel;

(k) Välja töötada ja organiseerida massimeedias kampaaniat ning informatsiooni ja koolitus­programme, mis informeeriksid naisi ja tütarlapsi tervisest ning narkootikumide kuritarvitamisega seotud riskidest ja järgida strateegiaid ning programme, mis kritiseeriksid narkootikumide kuri­tarvitamist ja edendaksid rehabilitatsiooni ja paranemist;

(l) Kavandada ja rakendada põhjalikke ning selgeid programme osteoporoosi ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, seisund, mis predomineerivalt puudutab naisi;

(m) Luua ja/või tugevdada programme ja teenuseid, kaasa arvatud meediakampaaniaid, mis on suunatud rinnavähi, emakavähi ja reproduktiivse süsteemi teiste vähkkasvajate ennetamiseks;

(n) Vähendada keskkonnariske, mis kujutavad endast kasvavat ohtu tervisele, eriti vaestes piir­kondades ja kogukondades; rakendada ettevaatus-lähenemisviisi, nagu on kokku lepitud Rio Deklaratsioonis Keskkonna ja Arengu kohta, mille võttis vastu ÜRO Konverents Keskkonna ja Arengu kohta (18) ja lisada ettekandele keskkonnaga seotud naiste terviseriskid Päevakorra  21(19) rakendamisel;

(o) Teadvustada naisi, tervishoiutöötajaid, poliitikategijaid ja laia avalikkust riskidest, mis tule­nevad tubaka tarbimisest ja vajadusest reguleerivate ning haridusmeetmete järele, et vähendada suitsetamist kui olulist tegurit haiguste ennetamisel;

(p) Kindlustada, et meditsiinikoolide õppeplaanid ja teised koolitusprogrammid sisaldaksid sugupoolte-tundlikke, põhjalikke ja kohustuslikke kursusi naiste tervise kohta;

(q) Võtta vastu spetsiifilisi ennetavaid meetmeid, et kaitsta naisi, noori ja lapsi iga liiki kuri­tarvitamise eest – seksuaalse ahistamise eest, ekspluateerimise, kupeldamise ja vägivalla eest, näiteks formuleerimine seadustes ja nende kehtestamisega kindlustada juriidilist kaitset ning medit­siinilist ja muud abi.

 

Strateegiline eesmärk C 3

Võtta ette sugupoolte-tundlikke initsiatiive, mis on suunatud seksuaalselt edasikantavatele haigustele, HIV/AIDSile ja seksuaal- ning reproduktiivtervise probleemidele.

Sammud, mis tuleb astuda

108. Valitsustel, rahvusvahelistel organitel, kaasa arvatud relevantsetel ÜRO organisatsioonidel, bilateraalsetel ja multilateraalsetel doonoritel ja valitsusvälistel organisatsioonidel:

(a) Kindlustada naiste osalust, eriti kes on nakatunud HIV/AIDSi või muusse seksuaalselt edastatavasse haigusesse või on tabatud HIV/AIDSi pandeemiast, kõikide otsuste langetamisel, mis on seotud HIV/AIDSi ja teiste seksuaalselt edasikantavate haiguste poliitika ja programmide väljatöötamise, rakendamise, juhtimise ja hindamisega;

(b) Revideerida ja parendada seadusi ning võidelda vastavalt praktikate vastu, millised võivad põhjustada naiste vastuvõtlikkust HIV-infektsiooni ja teiste seksuaalselt edasikantavate haiguste suhtes, kaasa arvatud seadusandluse sätestamine selliste sotsiaal-kultuuriliste praktikate vastu, mis soodustavad haigusi, ja rakendama seadusandlust, poliitikat ja praktikat naiste, noorukite ja noorte tütarlaste kaitsmiseks HIV/AIDSiga seotud diskrimineerimise vastu;

(c) Innustada ühiskonna kõiki sektoreid, kaasa arvatud ühiskondlikku sektorit, samuti rahvus­vahelisi organisatsioone välja töötama kaastundlikku ja toetavat, mittediskrimineerivat HIV/AIDSiga seotud poliitikat ja praktikat, mis kaitsevad nakatatud indiviidide õigusi;

(d) Tunnustada HIV/AIDSi pandeemia ulatust nende maades, eriti arvestades selle mõju naistele, kindlustades, et nakatunud naised ei kannataks häbimärgistamise ja diskrimineerimise all, kaasa arvatud reisil;

(e) Töötada välja sugupoolte-tundlikke multisektoraalseid programme ja strateegiaid, et lõpetada naiste ja tütarlaste sotsiaalne ahistamine ning kindlustada nende sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi ning võrdsust; kergendada haridusprogrammide edendamist ja koolitada neid nii, et nad peaksid endastmõistetavaks oma vastutust HIV/AIDSi ja teiste seksuaalselt edasikantavate haiguste tõkes­tamisel;

(f) Kergendada ühiskondlike strateegiate väljatöötamist, mis kaitseksid igas vanuses naisi HIV-i ja teiste seksuaalselt edasikantavate haiguste eest; osutada arstiabi ja toetust nakatunud tütarlastele, naistele ja nende pereliikmetele ning mobiliseerida eranditult kõiki osapooli võitluseks HIV/AIDSi pandeemia vastu, osutades survet kõigile vastutavatele ametkondadele, et reageerida õigeaegselt, efektiivselt, säästlikult ja sugupoolte-tundlikul viisil;

(g) Toetada ja tugevdada riiklikku õigusvõimet sugupoolte-tundlike poliitikate ja programmide väljatöötamisel ja parandamisel HIV/AIDSi ja teiste seksuaalselt edastatavate haiguste kohta, kaasa arvatud ressursside ja võimaluste kindlustamine naistele, kes leiavad end põhiliste abiosutajatena ja majandusliku toetuse osutamine HIV/AIDSist nakatanuile või pandeemia ohvriks langenuile ja ellujäänuile, eriti lastele ja vanureile;

(h) Organiseerida workshop’e ja spetsialiseeritud koolitus- ja täiendõpet lapsevanematele, otsuse langetajatele ja arvamuse kujundajatele ühiskonna kõigil tasandeil, kaasa arvatud religioossetele ja traditsioonilistele ametnikele HIV/AIDSi ja teiste seksuaalselt edastavate haiguste ennetamisest ja nende tagasilöökidest igas vanuses naistel ja meestel;

(i) Anda kõigile naistele ja tervishoiutöötajatele põhjalikku vastavat informatsiooni ja koolitust seksuaalselt edastatavate haiguste kohta, kaasa arvatud HIV/AIDSist ja rasedusest ning nende mõjust beebile, seal hulgas rinnaga toitmisel;

(j) Abistada naisi ja nende formaalsetel ning mitteformaalsetel organisatsioonidel välja töötada ja levitada efektiivset võrdset koolitust ning kättesaadavaid programme ja osaleda nende programmide väljatöötamises ja rakendamisel praktikas;

(k) Pöörata täit tähelepanu vastastikku austavate ja võrdsete suhete edendamisele sugupoolte vahel ja eriti rahuldada noorukite hariduslikke ja teenuste vajadusi, võimaldades neil tegeleda seksuaal­susega positiivselt ja vastutustundlikult;

(l) Töötada välja spetsiifilisi programme igas eas meestele ja meessoost noorukitele, tunnistades eespool paragrahvis 107 (e) viidatud vanemlikke rolle, mille eesmärgiks on täieliku ja täpse infor­matsiooni kindlustamine ohutu ja vastutustundliku seksuaalse ja reproduktiivse tervise kohta, mille hulka kuuluvad vabatahtlikud, vastavad ja efektiivsed meetodid meeste poolt HIV/AIDSi ja teiste seksuaalselt edastatavate haiguste ennetamisel, inter alia, abstinents ja kondoomide kasutamine;

(m) Esmatasandi tervishoiusüsteemi kaudu kindlustada abielupoolte ja indiviidide universaalset ligipääsu vastavatele kättesaadavatele teenustele seksuaalselt edastatavate haiguste, nende hulgas HIV/AIDSi ennetamisel ja laiendada naistele nõustamistegevust ning vabatahtlikku ja konfidentsiaalset diagnostikat ning raviteenuseid; kindlustada, et kõrgekvaliteetsed kondoomid ja ravimid seksuaalselt edastatavate haiguste raviks oleksid võimalusel raviteenuste koostisosaks;

(n) Toetada programme, mis tunnistavad, et naiste kõrge risk nakatumisel HIV viirusesse on seotud riskantse käitumisega, kaasa arvatud narkootikumide intravenoossel manustamisel ning kaitsetul ja vastutustundetul seksuaalsel käitumisel narkootikumide mõjul ja võtta kasutusele vastavaid meetmeid;

(o) Toetada ja edendada probleemi lahendusele orienteeritud uurimistööd ja naiste poolt kontrollitavaid enesele lubatavaid meetodeid, et ennetada HIV-i ja teisi seksuaalselt edastatavaid haigusi; strateegiaid, mis annavad naistele õiguse enese kaitsmiseks seksuaalselt edastatavate haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi vastu, ja naiste ravimeetodite, toetus- ja ravimeetodite alal, kindlustades nende osaluse sellise uurimistöö kõikides aspektides;

(p) Toetada ja algatada uurimisprogramme, mis on adresseeritud naiste vajaduste ja olukordade lahendamiseks, kaasa arvatud HIV-infektsiooni ja teiste seksuaalselt edastatavate haiguste uuri­misele naistel, naistel kontrollitavaid kaitsemeetodeid, selliseid nagu mittespermitsidaalsed mikro­vitsiidid, ja meeste ja naiste riskitegureid ja praktikaid.

 

Strateegiline eesmärk C 4

Edendada uurimistööd ja levitada informatsiooni naiste tervise kohta.

Sammud, mis tuleb astuda

109. Valitsustel, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemil, tervishoiu erialadel, uurimis­instituutidel, valitsusvälistel organisatsioonidel, doonoritel, ravimitööstusel ja massimeedial nagu kohane:

(a) Välja õpetada teadureid ja käivitada süsteeme, mis võimaldavad kogutud, analüüsitud ja süstematiseeritud andmete kogumist, teiste faktorite hulgas soo ja vanuse kohta, teisi kehtestatud demograafilisi kriteeriume ja sotsiaal-majanduslikke muutujaid poliitika kujundamisel nagu kohane, samuti nende planeerimisel, juhtimisel ja hindamisel;

(b) Edendada sugupoolte-tundlikke ja naistele suunatud tervisealast uurimistööd, ravi ja tehnoloogiat ning siduda traditsioonilised ja pärismaised teadmised moodsa meditsiiniga, tehes informatsiooni kättesaadavaks naistele, võimaldades neil langetada teostatavaid vastutusrikkaid otsuseid;

(c) Suurendada naiste arvu juhtivatel kohtadel tervishoius, kaasa arvatud uurijaid ja teadlasi, et saavutada võimalikult peatselt võrdsust;

(d) Suurendada kõikidest allikatest finants- ja muud toetust uurimistöö läbiviimiseks naistel ennetavates, vastavates biomeditsiinilistes, käitumise, epidemioloogilistes ja tervishoiuteenuste uurimistöö valdkondades, samuti naiste tervise sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes põhjustes ning nende tagajärgedes, kaasa arvatud soolised ja vanuselised ebevõrdsused, eriti mis puudutavad kroonilisi ja mittenakkushaigusi, peamiselt südameveresoonkonna haigusi ja seisundeid, vähktõbe, reproduktiivse trakti infektsioone ja vigastusi, HIV/AIDSi ja teisi seksuaalselt edastatavaid haigusi, kodust vägivalda, kutsehaigusi, invaliidsust, keskkonnast tingitud tervishoiuprobleeme, troopilisi haigusi ja vananemise tervislikke aspekte;

(e) Informeerida naisi faktoritest, mis soodustavad vähkkasvajate ja reproduktiivse trakti infektsioonide tekke riski, nii et nad võiksid teha teadlikke otsuseid oma tervise kohta;

(f) Toetada ja rahastada sotsiaalset, majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist uurimistööd sellest, mil määral soolistel iseärasustel põhinevad ebavõrdsused mõjustavad naiste tervist, kaasa arvatud uurida etioloogiat, epidemioloogiat, meditsiiniteenuste osutamist ja kasutamist ning lõpptulemusena mõjutada ravi tulemust;

(g) Toetada tervishoiuteenuste süsteeme ja ravimenetluste uurimistööd, selleks et kindlustada ligipääsu teenustele ning parendada nende osutamise kvaliteeti, kindlustada vastavat toetust naistele, kui tervishoiuteenuste osutajatele ja uurida mudeleid, silmas pidades tervishoiuteenuste osutamist naistele ja selliste teenuste kasutamist naiste poolt.

(h) Osutada rahalist ja institutsioonilist toetust uurimistööks ohutute, efektiivsete, võimalike ja kättesaadavate meetodite ja tehnoloogiate alal naiste ja meeste reproduktiivsest ja seksuaalsest tervisest, kaasa arvatud ohutumate, efektiivsemate, võimalike ja kättesaadavate meetodite välja­töötamiseks fertiilsuse reguleerimiseks, kaasa arvatud loomulik pereplaneerimine mõlemale sugu­poolele, meetodite väljatöötamiseks võitluseks HIV/AIDSi ja teiste seksuaalselt edastatavate haiguste vastu ning lihtsate ja odavate meetodite väljatöötamiseks nende ja teiste haiguste diag­noosimiseks; antud uurimistööd peavad juhtima igal astmel selle tarbijad ja perspektiivne sugupool, eriti naised, ning uuringuid tuleb läbi viia ranges vastavuses rahvusvaheliselt aktsepteeritud juriidiliste, eetiliste, meditsiiniliste ja teaduslike standarditega biomeditsiinilise uurimistöö alal;

(i) Kuna ohtlik abort on peamine ohuallikas naiste tervisele ja elule, peab uurimistöö mõistma ja paremini suunama esilekutsutud abordi tegureid ja tagajärgi, kaasa arvatud selle mõju hilisemale fertiilsusele, reproduktiivsusele ja vaimsele tervisele ning kontratseptiivide kasutamise praktikale; tuleb edendada uurimistööd abordijärgsetest komplikatsioonidest ja ravist;

(j) Tunnustada ja ergutada kasuliku traditsioonilise tervishoiupraktika kasutamist, eriti mida praktiseerivad põlismaised naised, silmas pidades traditsioonilise ravi säilitamist ja lülitamist tervishoiuteenuste osutamisse ning toetada uurimistööd, mis on suunatud selle eesmärgi saavu­tamiseks;

(k) Töötada välja mehhanisme olemasolevate andmete hindamiseks ja uurimistulemuste edas­tamiseks uurijatele, poliitika teostajatele, tervishoiu professionaalidele ja teiste hulgas ka naiste gruppidele;

(l) Juhtida inimgenoomi ja sellega seotud geneetilist uurimistööd naiste tervise seisukohalt ja levitada informatsiooni ja uuringute tulemusi kooskõlas tunnustatud eetiliste standarditega.

 

Strateegiline eesmärk C 5

Suurendada ressursse ja juhtida naiste tervise järelkontrolli

Sammud, mis tuleb astuda

110. Valitsustel igal tasandil ja kus kohane, koostöös valitsusväliste organisatsioonidega, eriti naiste ja noorte organisatsioonidega:

(a) Suurendada eelarvelisi eraldisi esmatasandi tervishoiule ja sotsiaalseteks teenusteks, adekvaatse toetusega teisele ja kolmandale tasandile, pöörates erilist tähelepanu tütarlaste ja naiste repro­duktiivsele ja seksuaalsele tervisele, ja lugeda prioriteetseteks tervishoiuprogrammid maal ja vaestes linnarajoonides;

(b) Välja töötada novaatorlikke lähenemisviise tervishoiuteenuste finantseerimiseks kogukonna osaluse edendamise ja kohaliku omavalitsuse finantseerimise kaudu; kus vajalik, suurendada eelarvelisi eraldisi kogukondlikele tervisekeskustele ja kogukonnal põhinevatele programmidele ja teenustele, mis on suunatud naiste spetsiifiliste tervisevajaduste rahuldamiseks;

(c) Arendada kohalikke tervishoiuteenuseid, edendades kogukonnal põhinevat sugupoolte-tundliku osaluse ühitamist ja enesehoolde ning spetsiaalselt väljatöötatud ennetavate tervishoiuprogrammide rakendamist;

(d) Välja töötada eesmärgid ja ajaline graafik, kus see on kohane, naiste tervise parandamiseks ja programmide planeerimiseks, rakendamiseks, juhtimiseks ja hindamiseks, mis põhinevad mõju hindamisel sugupooltele, kasutades selleks kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid, mis on klassifitseeritud vastavalt sugupoolele, vanusele, teistele kehtestatud demograafilistele kriteeriumidele ja sotsiaal-majanduslikele muutujatele;

(e) Kus vajalik, kehtestada ministeeriumisisesed või ministeeriumidevahelised mehhanismid naiste tervishoiupoliitika ja programmide reformide rakendamiseks ja kus vajalik, luua kõrgetasemelised ametikohad riiklikuks planeerimiseks, kus naised oleksid vastutavad selle eest, et nende tervise probleemid oleksid prioriteetsed kõikides vastavates valitsusametites ja programmides.

111. Valitsustel, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil ja selle spetsialiseeritud ametitel, rahvus­vahelistel finantsinstitutsioonidel, bilateraalsetel doonoritel ja erasektoril, kus kohane:

(a) Formuleerida poliitika, mis oleks soodne investeeringuteks naiste tervisesse, ja kus kohane, suurendada eraldisi selliseks investeeringuks;

(b) Osutada vastavat materiaalset, finants- ja logistilist abi noorte valitsusvälistele organi­satsioonidele, et tugevdada neid mureküsimuste lahendamisel tervishoius, kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervises;

(c) Anda naiste tervisele tunduvalt kõrgem prioriteet ja välja töötada vastavad mehhanismid tegevusplatvormi eesmärkide ja vastavate rahvusvaheliste lepingute koordineerimiseks ja rakendamiseks, selleks et saavutada edu.