Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Pekingi tegevusplatvorm

F Naised ja majandus

F. Naised ja majandus

150. Naiste ja meeste juurdepääs majanduslike struktuuride üle teostatava võimule ning selle realiseerimise võimalused ühiskonnas erinevad oluliselt. Enamikes maailma piirkondades on naiste osavõtt majanduslike otsuste langetamisest, sealhulgas ka finants-, rahandus-, kaubandus- ja muu majanduspoliitika, aga ka maksusüsteemi ning palgasätete väljatöötamisel kas praktiliselt olematu või väga väike. Kuivõrd just sellises poliitilises raamistikus langetavad üksikud mehed ja naised otsuseid, muuhulgas ka selle üle, kuidas jaotada aega tasustatud ja tasustamata töö vahel, avaldab nimetatud majandusstruktuuride ja -poliitika tegelik areng otsest mõju naiste ja meeste ligipääsule majanduslikele ressurssidele, nende majanduslikule võimule ning lõppkokkuvõttes nende võrd­õigus­likkusele indiviidi- ja pere tasandil, ent ka ühiskonnas tervikuna.

151. Paljudes regioonides on naiste tasuline töö nii organiseerunud kui organiseerumata tööturul märkimisväärselt kasvanud ning viimastel aastakümnetel ka muutunud. Samas kui naised on jätkuvalt hõivatud põllumajanduses ja kalanduses, kasvab nende osatähtsus ka pisi-, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning nad muutuvad mõningail juhtudel põhitöötajaiks laienevas mitte­ametlikus sektoris. Muuhulgas ka raske majandusliku olukorra ning sugupoolte ebavõrdsusest tuleneva turuvõimu vähesuse tõttu on paljudel naistel tulnud vastu võtta madalapalgaline töö ning leppida kehvade töötingimustega, mis teevad neist eelistatud tööjõu. Teisalt tulevad naised üha rohkem tööturule vabal tahtel olles teadvustanud ning nõudes oma õigusi. Osal naistest on õnnestunud tulla tööle, seal edasi jõuda ning parandada oma palga- ja töötingimusi. Samas on just naised need, kes on iseäranis mõjutatavad majanduslikust situatsioonist ning ümber­korraldus­protsessidest, mis on muutnud tööhõivet ning mõningail juhtudel viinud töökohtade kaotuseni isegi heade ameti- ja kutsealaste oskustega naiste puhul. Lisaks on paljud naised tulnud informaalsesse sektorisse muude võimaluste nappuse tõttu. Naiste osalus ning sugupoolte huvid on jätkuvalt väljas­pool, kuid peaks olema lülitatud poliitika väljatöötamisprotsessi selliste multilateraalsete insti­tutsioonide poolt, kes määravad ümber­korraldus­programmide, laenude ja subsiidiumide tingimused ning koostöös valitsustega nende eesmärgid.

152. Diskrimineerimine hariduses ja väljaõppes, töölevõtmisel ning tasustamisel, edutamisel ning horisontaalses mobiilsuses, aga ka jäigad töötingimused, puudulik ligipääs tootmisressurssidele ning ebavõrdne perekohustuste jaotus, millega kaasneb selliste teenuste nagu lapsehoidja puudu­mine või puudulikkus piiravad jätkuvalt naiste tööhõivet, majanduslikke ning tööalaseid võimalusi ning mobiilsust ning teevad nende osalemise pingeliseks. Hoiakulised tõkked pärsivad täiendavalt naiste osalust majanduspoliitika väljatöötamises ning piiravad mõningais regioonides naiste ja tütarlaste ligipääsu haridusele ning juhtimisalasele koolitusele.

153. Naiste osakaal tööjõu hulgas tõuseb ning peaaegu kõikjal töötavad naised rohkem väljaspool kodust majapidamist, kuigi sellega pole paralleelselt kaasas käinud majapidamises ning kodukohas tehtava tasustamata töö koorma kergenemine. Naiste sissetulek muutub üha olulisemaks igasugust tüüpi majapidamiste puhul. Mõningates regioonides on kasvanud naisettevõtlus ning muud toime­tuleku­alased tegevused, seda eriti mitteametlikus sektoris. Paljudes riikides on naised põhilised säärase ebatraditsioonilise töö nagu ajutise, juhu-, mitmeosalise tööajaga, lepingulise ning kodus tehtava töö tegijad.

154. Naismigranttöötajad, ka koduabilised, annavad rahasaadetiste kaudu panuse oma riigi ning töö kaudu ka neid vastuvõtva riigi majandusse. Paljudes võõrtööjõudu kasutavais riikides on tööpuudus naismigrantide seas nii kohalike kui mees­migrant­töötajatega võrreldes suurem.

155. Sugupoolte analüüsile osutatav ebapiisav tähelepanu tähendab seda, et naiste panust ning prob­leeme eiratakse pidevalt sääraste majandusstruktuuride nagu finantsturud ja -institutsioonid, töö­jõu­turg, akadeemiline majandusteadus, majandus- ja sotsiaalne infrastruktuur, maksustamine ning sotsiaalkindlustuse süsteemid, aga ka perekondade ja majapidamiste poolt. Selle tulemusena võivad nii mõnedki strateegiad ning programmid anda omapoolse panuse naiste ja meeste vahelisse eba­võrdsu­sesse. Seal, kus soolise aspekti integreerimisel on edu saavutatud, on ka programmide ning poliitika efektiivsus tõusnud.

156. Kuigi paljud naised on majandusstruktuurides edasi liikunud, on enamike, eriti lisanduvaid tõkkeid kogevate naiste puhul nende suutlikkust saavutada majanduslikku iseseisvust ning tagada püsivat elatist nii endile kui ülalpeetavaile pärssinud jätkuvad takistused. Naised tegutsevad mitmesugustes majandusvaldkondades alates palgatööst, mittekaubanduslikust põllumajandusest ja kalandusest kuni mitteametliku sektorini välja, mida nad omavahel tihti ühildavad. Sellest hooli­mata aitavad maa, loodusvarade, kapitali, krediidi, tehnika ja teiste tootmisvahendite omamisele ja neile ligipääsule seatud juriidilised ja traditsioonidel baseeruvad takistused, aga ka palgaerinevused kaasa naiste majandusliku edasijõudmise tõkestamisele. Naiste panus arengusse ei seisne mitte ainult tasustatud, vaid ka suures hulgas tasustamata töös. Naised osalevad ühelt poolt turu jaoks ning koduseks tarbimiseks mõeldud kaupade valmistamises ja teenuste pakkumises põllu­majanduses, toiduainete tootmises ja pereettevõtetes. Ehkki lülitatud ÜRO rahvusraportite süsteemi ning seetõttu ka tööjõudu puudutavasse rahvusvahelisse statistikasse, on selline tasustamata töö, ise­äranis põllumajanduses tehtav, tihti alahinnatud ning alafikseeritud.

157. Kuigi maailma majanduse globaliseerumise tulemusena on naistele loodud mõningaid uusi töö­kohti, ilmutavad end samaaegselt ka naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust tugevdavad tendentsid. Ühtaegu võib globaliseerumine, sealhulgas ka majanduslik integratsioon, tekitada naiste tööhõives survet kohanduda uute tingimustega ning leida kaubandusstruktuuride muutudes uute töökohtade loomise võimalusi. Põhjalikumalt tuleb analüüsida globaliseerumise mõju naiste majan­duslikule seisundile.

158. Nimetatud tendentse iseloomustab väike tasu, töönormide kaitse puudumine või selle vähesus, halvad töötingimused, eriti mis puudutab naiste tervist ja tööohutust, madal kvalifikatsioon ning ebakindlus töökoha säilimise, aga ka sotsiaalse kindlustatuse suhtes nii ametlikus kui mitte­ametlikus sektoris. Naiste tööpuudus on tõsine ning süvenev probleem paljudes maades ning sekto­rites. Noored töötegijad mitteametlikus ning põllumajandussektoris ning migrantidest naistöötajad kujutavad endast töö- ja immigratsiooniseaduste poolt kõige vähem kaitstud inimeste gruppi. Naistel, eriti väikeste lastega nais­pere­konna­peadel on piiratud võimalused saada tööd põhjusel, mille hulgas on mittepaindlikud töötingimused ning nii ühiskonna- kui meestepoolne ebavõrdne osa­võtt perekohustuste kandmisest.

159. Põhjalikke poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid ümberkorraldusi tegevais riikides võiksid naiste oskused nende parema ärakasutamise korral suuresti kaasa aidata maa majanduslikule aren­gule. Naistepoolset panust tuleks jätkuvalt edendada ja toetada ning nende potentsiaali igati raken­dada.

160. Vähene töökohtade arv erasektoris ning ühiskondlike teenuste ning avaliku teenistuse töö­kohtade arvu vähenemine puudutab valusalt eelkõige naisi. Mõningates maades võtavad naised enda kanda rohkem tasustamata tööd nagu laste, haigete ja vanurite eest hoolitsemine kompen­seerimaks pere kaotsiläinud sissetulekuid. Seda eriti olukorras, kus ühiskondlikud teenused puudu­vad. Paljudel juhtudel ei pööra töökohtade loomise strateegiad tähelepanu kutsealadele ja sekto­ritele, kus ülekaalus on naised; samuti ei toetata küllaldaselt naiste ligipääsu traditsiooniliselt meeste omaks peetavaile kutsealadele ja sektoritele.

161. Paljud tasustatud töökohtadel hõivatud naised kogevad takistusi, mis pärsivad nende potentsiaali realiseerimist. Samas kui madalamal juhtimistasandil naiste arv kasvab, takistab hoia­kuline diskrimineerimine sageli nende edasiliikumist karjääriredelil. Seksuaalne ahistamine solvab töötaja väärikust ning takistab naiste puhul oma võimetele vastava panuse andmist. Peresõbraliku töökeskkonna, sealjuures ka sobivate ja taskukohaste lasteasutuste puudumine ning jäigalt kehtes­tatud töötunnid ei võimalda naistel oma potentsiaali täiel määral realiseerida.

162. Erasektoris, seejuures nii rahvusvahelistes kui kodumaistes ettevõtetes, võib naisi juhtkonna ja strateegiliste otsuste tasandil kohata harva, mis viitab diskrimineerivale värbamis- ja edutamis­poliitikale ja -praktikale. Ebasoodne töökeskkond, aga ka saadaolevate töökohtade vähesus on pal­jusid naisi sundinud otsima alternatiivseid lahendusi. Naised loovad üha enam ise endale töökoha, on hakanud pisi-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete omanikeks ja juhtideks. Mitteametliku sektori ning omal initsiatiivil loodud ja iseseisvate ettevõtete kasv on mitmetes riikides toimunud paljuski tänu naistele, kelle koostööle, enese abile ning traditsioonidele rajanev tootmis- ja kaubandus­alane käitumine ja initsiatiiv kujutavad endast elutähtsat majanduslikku ressurssi. Omades ligipääsu kapitalile, krediidile ja teistele ressurssidele, tehnoloogiale ja väljaõppele ning teostades kontrolli nende üle on naised võimelised suurendama säästvale arengule suunatud toot­mist, turundust ning sissetulekut.

163. Arvestades asjaolu, et kõrvuti eksisteerivad nii jätkuv ebavõrdsus kui märkimisväärne progress, tuleb meil sugupoolte aspekti integreerimiseks, avaramatele võimalustele tähelepanu juhtimiseks ning käesoleval ajal esinevate töö- ning tööhõive praeguste mudelite mis tahes nega­tiivsete mõjude käsitlemiseks ümber formuleerida tööhõivealane poliitika. Naiste ja meeste vahelise võrdse majandusliku panuse täielikuks realiseerimiseks tuleb teha intensiivseid jõupingutusi, et võrd­selt tunnustada ning hinnata seda mõju, mida nii naiste kui meeste töö, kogemused, teadmised ning väärtused ühiskonnas omavad.

164. Naiste majandusliku potentsiaali ning iseseisvuse käsitlemisel peaksid valitsused ning teised ühiskonnaelus kaasalööjad propageerima sugupoolte aspekti kõigisse strateegiaisse ning program­midesse sisselülitamise aktiivset ja avalikku poliitikat otsuste langetamise eelselt nende poolt nais­tele ja meestele avaldatava mõju analüüsimiseks

 

Strateegiline eesmärk F.1.

Aidata kaasa naiste majanduslike õiguste ja iseseisvuse saavutamisele, kaasa arvatud töö­kohtade kättesaadavusele, sobivate töötingimuste loomisele ja majanduslike ressursside üle teostatavale kontrollile

Sammud, mis tuleb astuda

165. Valitsuste poolt:

(a) Välja töötada ning jõustada seadusandlust tagamaks naiste ja meeste õigust saada võrdse või võrd­väärse töö eest võrdset tasu;

(b) Vastu võtta ning ellu viia seadusi soost johtuva diskrimineerimise vastu tööturul, eriti vanemate nais­töötajate, tööle võtmise ning edutamise, soodustuste andmise ja sotsiaalse kindlustatuse ning töötingimuste osas;

(c) Kaotada tööandjate-poolne diskrimineeriv käitumine ning võtta kasutusele vastavad abinõud välti­maks naiste ahistamist nende reproduktiivse rolli ja funktsiooni tõttu nagu näiteks tööle­võtmisest keeldumine või vallandamine raseduse või rinnaga toitmise ajel või rasestumisvastaste vahendite kasutamise tõendite nõudmine ning astuda efektiivseid samme rasedate, lapsepuhkusel olevate  ning sünnitusjärgselt tööturule naasvate naiste diskrimineerimise vältimiseks;

(d) Luua mehhanismid ning astuda positiivseid samme võimaldamaks naiste ligipääsu täielikule ning võrdsele osalemisele poliitika väljatöötamises ning struktuuride kindlaksmääramises sääraste organite kaudu nagu rahandus- ning kaubandusministeeriumid, üleriiklikud majanduskomisjonid, majandus­uuringute instituudid ja teised tähtsad institutsioonid, aga ka nende osavõtu kaudu vasta­vate rahvusvaheliste organite töös;

(e) Teostada seadusandlikke ja haldusreforme andmaks naistele meestega võrdsed õigused ligi­pääsul majanduslikele ressurssidele, kaasa arvatud omandi- ja kontrolli teostamise õigusele maale, muudele varadele, krediidile, pärandusele, loodusvaradele ja sobivale uuele tehnoloogiale;

(f) Koostada ülevaateid riikliku tulu- ning pärandusmaksu ning sotsiaalkindlustuse süsteemide kohta kaotamaks mis tahes eelarvamuslikku suhtumist naistesse;

(g) Püüda anda ülevaatlikumat pilti tööst ning tööhõivest, muu hulgas ka jõupingutuste kaudu mõõta ning paremini mõista tasustamata töö vorme, ulatust ning levikut, eriti mis puudutab ülal­peetavate eest hoolitsemist ning tasustamata tööd perefarmides ja -firmades, aidata kaasa vastavaid uurimusi ja kogemusi kajastava info levitamisele, iseäranis selle töö väärtuse mahulise hindamise meetodite väljatöötamise osas nimetatud töö võimalikuks kajastamiseks aruannetes, mida võib koostada eraldi, kuid kooskõlaliselt peamiste riiklike aruannetega;

(h) Vaadata läbi ning teha parandusi finantsasutuste tööd puudutavais seadustes tagamaks, et need osutaksid teenuseid võrdsetel alusel nii naistele kui meestele;

(I) Aidata sobilikul määral kaasa avalikule ning avalikkusele teada eelarve koostamisele ning läbi­vaatamisele;

(j) Vaadata kriitiliselt läbi ning viia ellu traditsiooniline säästu-, krediidi- ning naistele laenude andmise mehhanisme toetav riiklik poliitika;

(k) Püüda tagada, et rahvusvaheliste ja regionaalsete kaubanduskokkulepetega seonduv poliitika ei avaldaks negatiivset mõju naiste uutele ja traditsioonilistele majanduslikele tegevustele;

(l) Tagada, et kõik korporatsioonid, sealhulgas ka rahvusvahelised, järgiksid siseriiklikke seadusi ja koodekseid, sotsiaalkindlustuse alaseid sätteid, vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, ettekirjutusi ja konventsioone, ka keskkonnaga seonduvaid ning teisi asjakohaseid seadusi;

(m) Kohandada tööhõivepoliitikat hõlbustamaks töötegemise mudeleid, et aidata kaasa pere­kohus­tuste jagamisele;

(n) Luua mehhanismid ja organiseerida teisi foorumeid võimaldamaks naisettevõtjail ning nais­töölistel osaleda majandusministeeriumide ja finantsinstitutsioonide poolt väljatöötatava poliitika ja programmide formuleerimisel;

(o) Töötada välja ning viia ellu võrdsete võimaluste seadused, astuda positiivseid samme ning tagada erinevate vahendite kaudu kooskõlastatus riikliku ning erasektoriga;

(p) Kasutada mikro- ja makromajandusliku poliitika väljatöötamisel sugupooltele avaldatava mõju analüüsimist nimetatud mõju jälgimiseks ning poliitika ümbertegemiseks negatiivsete tagajärgede ilmnemise korral;

(q) Aidata kaasa sugupooli arvestava poliitika ning vahendite väljatöötamisele soodustamaks nais­tele kui meestega võrdseile partnereile õiguste andmist ning võimaluste loomist tehnika, juhtimise ning ettevõtluse vallas;

(r) Muuta seadusi või töötada välja riiklik poliitika, mis toetaks tööseadusandluse kehtestamist tagamaks kõikide naistöötajate kaitse, kaasa arvatud ohutu töö, õigus organiseeruda ning ligipääs õigus­süsteemile.

 

Strateegiline eesmärk F.2.

Soodustada naiste võrdset ligipääsu ressurssidele, töökohtadele, turgudele ning kaubandusele

Sammud, mis tuleb astuda

166. Valitsuste poolt:

(a) Aidata kaasa ning toetada iseendi jaoks töökohtade loomist ning väikeettevõtete arengut, paren­dada naiste ligipääsu krediidile ja kapitalile sobivail, meestega võrdseil tingimustel naiste ette­võtlust soodustavate institutsioonide tugevdamise kaudu, siinjuures seal, kus kohane, ka  eba­traditsiooniliste ja vastastikuste krediidisüsteemide, aga ka uuelaadsete sidemete abil finants­institut­sioonidega;

(b) Tugevdada riigi kui tööandja ergutavat rolli naiste ja meeste võrdsete võimaluste poliitika välja­arendamise osas;

(c) Tugevdada nii üleriiklikul kui kohalikul tasandil maanaiste sissetulekupotentsiaali soodustades nende võrdset ligipääsu tootmisressurssidele, maale, krediidile, kapitalile, omandiõigustele, arengu­program­midele ja kooperatiivsetele struktuuridele ning kontrolli nende üle;

(d) Ergutada ning tugevdada pisiettevõtteid, uusi väikeettevõtteid, kooperatiivseid asutusi, avardu­nud turgusid ning teisi tööhõive­võimalusi ning, kus kohane, soodustada informaalsest formaalsesse sektorisse üleminekut, seda eriti maapiirkondades;

(e) Luua ning kohandada programme ning poliitikat, mis tunnustavad naiste elutähtsat rolli toidu­varustuses ning anda palgata ning palgalistele naistest tootjaile, eriti neile, kes on hõivatud toiduainete tootmises nagu põllumajanduses, kalanduses ning akvakultuuris, aga ka linnaettevõtetes võrdne ligipääs sobivatele tehnoloogiatele, transpordile, lisateenustele, turundusele ning krediidi­võimalustele kohalikul ning kogukonnatasandil;

(f) Luua sobivad mehhanismid ning ergutada sektoritevahelisi institutsioone, mis võimaldavad naiste kooperatiividel optimeerida ligipääsu vajalikele teenustele;

(g) Suurendada naisteenistujate ning tehnilise teenindamisega ning majandusprogrammidega tegele­vate riigiametnike osakaalu;

(h) Vaadata läbi, sõnastada ümber, kus see on vajalik, ning viia ellu poliitika, sealhulgas kaubandus- ja lepinguõigusseadus ning valitsuse määrused tagamaks  naistele kuuluvate pisi-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete olemasolu linnas ja maal;

(I) Analüüsida, nõustada, koordineerida ja ellu viia poliitikat, mis integreerib töötavate, iseendile tööandjaiks olevate ning ettevõtlike naiste vajadusi ja huve sektoraalsesse ja ministeeriumide­vahelisse poliitikasse, programmidesse ja eelarvetesse;

(j) Tagada naiste võrdne ligipääs tõhusale tööalasele koolitusele, ümberõppele, nõustamisele ning mitte ainult traditsiooniliste töökohtadega piirduvaile töövahendusteenustele;

(k) Eemaldada naiste poolt sotsiaal- ja arenguprogrammides kogetavad poliitilised ja ette­kirjutus­likud era- ja üksikisiku initsiatiivi pärssivad tõkked;

(l) Tagada ning õhutada töötaja põhiõiguste austamist, mille hulka kuuluvad ka  sunniviisilise ning laste töö keelustamine, ühinemisvabadus ning õigus organiseeruda ning kollektiivseid kokkuleppeid sõlmida, naistele ja meestele  võrdse töö eest võrdse tasu printsiibi rakendamine ning diskrimi­neeri­mise vältimine töökohal, rakendades täielikult Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone, kui nendega ollakse ühinenud ning kui ei, siis neid arvestades saavutamaks tõeliselt püsivat majan­duslikku kasvu ning säästvat arengut.

167. Valitsuste, keskpankade ja riigi  arengupankade ning erapankade poolt, nagu kohane:

(a) Suurendada naiste, kaasa arvatud naisettevõtjate osalust konsultatiivkomiteedes ning teistel fooru­mitel võimaldamaks kõigi majandusharude naisettevõtjail ning nende organisatsioonidel anda oma panus majandusministeeriumide ning pangandusasutuste poolt väljatöötatava poliitika ja prog­rammide formuleerimisse ning läbivaatamisse;

(b) Mobiliseerida pangandussektorit stiimulite kaudu suurendama laenuandmist ja  täiend­finant­seerimist ning välja arendama nii maa- kui linna naisettevõtjaid ja -tootjaid teenindavaid finants­asutusi ning lülitama naisi nii nende juhtimisse, planeerimisse kui ka otsuste langetamisse;

(c) Luua teenuste struktuur võimaldamaks jõuda pisi-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes hõivatud naisteni pöörates erilist tähelepanu noortele, väikese sissetulekuga, rahvus- ja rassi­vähemuste hulka kuuluvate ning põlismaistele naistele, kellel puudub ligipääs kapitalile ja vahen­deile; ning parendada naiste ligipääsu finantsturgudele määrates kindlaks ning tõugates tagant  finants­järelevalve ja -regulatsiooni alaseid reforme, millised toetavad finantsasutuste otseseid ja kaudseid püüdlusi paremini rahuldada naiste pisi-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete krediidi- ja muid finantsvajadusi;

(d) Tagada naiste prioriteetide lülitatus majandusliku infrastruktuuri, nagu näiteks veevarustus ja kanalisatsioon, elektrifitseerimine ja energia kokkuhoid, transport ja teedeehitus, riiklikesse investeerimisprogrammidesse; ergutada programmidest kasusaavate naiste suuremat kaasatust projektide planeerimisse ja elluviimisse tagamaks ligipääsu töökohtadele ja lepingutele.

168. Valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide poolt:

(a) Pöörata erilist tähelepanu naiste vajadustele turu-, kaubandus- ja ressursside-alase infor­matsiooni levitamisel ning tagada vastav väljaõpe;

(b) Ergutada ühiskonna majandusliku arengu strateegiaid, mis rajanevad valitsustevahelistele part­nerlus­suhetele, innustada tsiviilühiskonna liikmeid töökohti looma ning tegeleda üksikindiviidide, perede ja kogukondade sotsiaalsete tingimustega.

169. Mitmepoolsete rahastajate, regionaalsete arengupankade, aga ka kahepoolsete ning erafondide poolt rahvusvahelisel, regionaalsel ja sub-regionaalsel tasandil:

(a) Vaadata läbi ja, kus vaja, sõnastada ümber ning viia ellu poliitikat, programme ja projekte taga­maks suurema hulga ressursside jõudmist maa- ja kaugete piirkondade naisteni;

(b) Töötada välja paindlikud rahastamisskeemid finantseerimaks naiste majanduslikku tegevust toeta­vaid, iseseisvust ning naiste ettevõtete suuremat tootlikkust ning rentaablust stimuleerivaid finants­asutusi;

(c) Töötada välja strateegiad kindlustamaks ning tugevdamaks nende abi pisi-, väike- ning keskmise suurusega ettevõtetele suurendamaks naiste võimalusi täielikuks ja võrdväärseks osalemiseks ning koostööks nimetatud sektori koordineerimiseks ja efektiivsuse tõstmiseks tuginedes oma organi­satsioonide seest, ent ka bilateraalsetest agentuuridest, valitsustelt ja valitsusvälistest organi­satsioonidest saadavaile ekspertteadmistele- ja oskustele ning finantsressurssidele.

170. Rahvusvaheliste, mitme- ning kahepoolsete arengualase koostöö organisatsioonide poolt:

Toetada kapitali ja/või ressursside andmise abil finantsinstitutsioone, mis teenindavad väikese sisse­tulekuga naisi, naisi väike- ja pisiettevõtjaid ning tootjaid nii formaalses kui informaalses sektoris.

171. Valitsuste ja/või mitmepoolsete finantsinstitutsioonide poolt:

Vaadata läbi oma riigi ja rahvusvaheliste ametlike finantsinstitutsioonide eeskirjad ja protseduurid, mis takistavad maanaistele krediiti andva Grameen panga eeskuju jälgimist.

172. Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt:

Toetada vajalikul määral naiste, eriti puuetega naiste, säästliku ja produktiivse ettevõtlusalase tege­vuse tugiprogramme ja projekte.

 

Strateegiline eesmärk F.3.

Pakkuda, seda eriti väikese sissetulekuga naistele, ärialaseid teenuseid ja väljaõpet ning tagada ligipääs turgudele, informatsioonile ja tehnoloogiatele

Sammud, mis tuleb astuda:

173. Valitsuste poolt koostöös valitsusväliste organisatsioonide ning erasektoriga:

(a) Luua riiklik infrastruktuur, mis tagab nais- ja meesettevõtjaile võrdväärse ligipääsu turgudele;

(b) Töötada välja programmid, mis pakuvad koolitust ja ümberõpet, iseäranis uute tehnoloogiate osas, ning naistele taskukohaseid teenuseid ärijuhtimises, toodete väljaarenduses, finantseerimises, tootmises ja kvaliteedi kontrollis, turunduses ja äritegevuse juriidilistes aspektides;

(c) Luua kaugematele aladele sihitud programme informeerimaks eriti maa- ja kaugete piirkondade väikese sissetulekuga ja vaeseid naisi turgude ja tehnoloogia kättesaadavusest ning osutada taoliste võimaluste ärakasutamise alast abi;

(d) Töötada välja mittediskrimineerivad tugiteenused, sealhulgas luua naiste firmade investeerimis­fonde ning suunata kaubanduse arendamisse programmid naistele, eriti väikese sissetulekuga nais­tele;

(e) Levitada informatsiooni nii traditsioonilistes kui mittetraditsioonilistes majandustegevuse harudes hõivatud edukate ärinaiste kui eduks vajalike oskuste kohta, soodustada kontaktvõrkude loomist ning informatsiooni vahetust;

(f) Astuda samme tagamaks naistele võrdväärne ligipääs töökohtadel toimuvatele koolitustele, sealhulgas ka töötutele naistele, üksikvanemaile, tööturule naasvaile naistele pärast pikemat ajutist tööelust eemalejäämist perekondlike kohustuste täitmise tõttu või muudel põhjustel ning uute tootmis­meetodite kasutuselevõtu või kulude kokkuhoiu tõttu koha kaotanud naistele; tugevdada ettevõtetele mõeldud stiimuleid kutse- ning koolituskeskuste rajamiseks naiste väljaõppeks mitte­traditsioonilistel aladel;

(g) Tagada taskukohased tugiteenused nagu kõrgetasemeline, paindlik ja taskukohane töötavate naiste ja meeste vajadusi arvestav lastehoid.

174. Naiste probleemidega tegelevate kohalike, regionaalsete ning rahvusvaheliste äri­organi­satsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide poolt:

Propageerida kõikidel tasanditel naiste äride ja ettevõtete ergutamist ja toetamist, kaasa arvatud mitte­ametlikus sektoris ning naiste võrdväärset ligipääsu tootlikele ressurssidele.

 

Strateegiline eesmärk F.4.

Tugevdada naiste majanduslikku panust ning kommertsvõrke

Sammud, mis tuleb astuda

175. Valitsuste poolt:

(a) Võtta vastu poliitika, mis toetab äriorganisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone, koope­ratiive, uuenevaid laenufonde, krediidiühinguid, rohujuuretasandi organisatsioone, naiste eneseabi- ja muid gruppe tagamaks nii maa kui linna naisettevõtjatele vajalike teenuste kättesaadavus;

(b) Lülitada sugupooltest lähtuv mõõde majanduslike ümberkorralduste ning suutmispoliitikasse ning luua programme majandusliku ümberkorralduse, siinjuures ka uurimisprogrammide poolt mõju­tatud naistele, ning informaalses sektoris töötavaile naistele;

(c) Võtta vastu poliitika, mis loob soodsa kliima naiste eneseabigruppide, töötajate organi­satsioonide ja kooperatiivide tekkeks mittekonventsionaalse toetuse kaudu ning ühinemis- ja organiseerumisvabadust tunnistades;

(d) Toetada programme, mis tugevdavad naiste erigruppide – nagu noored, puuetega, vanemad ning rassilise ja rahvusvähemuse hulka kuuluvad naised – eneseusku;

(e) Aidata kaasa sugupoolte võrdsusele naisuurimuste edendamise, uurimistulemuste kasutuse ning sugupoolte uurimuste läbi kõikides valdkondades, sealhulgas ka majanduses, teaduses ja tehnikas;

(f) Soodustada põlismaiste naiste majanduslikku tegevust nende traditsioonilist teadmistepagasit arvestades situatsiooni parandamise ning arengu soodustamise eesmärgil;

(g) Võtta vastu poliitika tööseadusandluse ning sotsiaalkindlustuse sätete laiendamiseks või säili­tamiseks kodus tasulist tööd tegevate naiste suhtes;

(h) Tunnustada ning innustada naisteadlaste ja -tehnoloogide uurimusalast panust;

(I) Tagada, et poliitika ja ettekirjutused ei diskrimineeriks naiste poolt juhitavaid pisi-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid.

176. Finantsinstitutsioonide, riiklike koolitusasutuste, krediidiühingute, valitsusväliste organi­satsioonide, naisühenduste, kutseliitude ning erasektori poolt, nagu kohane:

(a) Tagada üleriiklikul, regionaalsel ning rahvusvahelisel tasandil mitmesugune äri- ning finants­juhtimise ning tehniliste oskuste alane koolitus võimaldamaks naistel, eriti noortel naistel, osaleda majandusliku poliitika väljatöötamise protsessis nimetatud tasemeil;

(b) Pakkuda ärialaseid teenuseid, kaasa arvatud turundus- ja kaubandusalane informatsioon, toote­kujundus ja -uuendus, tehnoloogia siirdamine ja kvaliteet, naiste, ka ekspordiga tegelevate naiste firmadele;

(c) Aidata kaasa tehnilistele ja kommertssidemetele ning luua naisettevõtjate ühisettevõtteid üle­riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil kohapealse initsiatiivi toetamiseks;

(d) Tugevdada naiste, sealhulgas ka marginaliseerunud naiste osalemist tootmis- ja turundus­kooperatiivides turundusliku ja finantsilise toetuse kaudu, eriti maa- ja kaugetes piirkondades;

(e) Toetada ja tugevdada naiste pisiettevõtteid, uusi väikefirmasid, kooperatiivseid väikeettevõtteid, avardunud turgusid ning teisi tööhõivevõimalusi, ning, kus võimalik, soodustada siirdumist mitte­ametlikust ametlikku sektorisse linnas ja maal;

(f) Investeerida rahalisi vahendeid ning luua investeerimisportfelle naiste äriettevõtete finant­seerimiseks;

(g) Pöörata vajalikku tähelepanu turumajandusele üleminekuga seotud tehnilise abi,  nõustamise,  välja- ja ümberõppe andmisele;

(h) Toetada krediteerimisvõrgustikke ning uudseid ettevõtmisi, sealhulgas ka traditsioonilisi säästu­skeeme;

(I) Pakkuda ettevõtlikele naistele tugivõrkude teenuseid, nende hulgas ka väikese ärikogemusega naiste juhendamise võimalust kogenud mentorite poolt;

(j) Innustada kohalikke organisatsioone ja riigivõimuorganeid rajama naisettevõtjatele mõeldud laenufonde edukate väikemastaapsete ühistöövormide eeskujule tuginevalt.

177. Erasektori, kaasa arvatud rahvusvaheliste ja kodumaiste korporatsioonide poolt:

a) Võtta vastu poliitika ja seada sisse mittediskrimineeriv lepingute omistamise mehhanism;

(b) Värvata naisi juhtivaile kohtadele, otsustamisse ning juhtimisse ning tagada neile asjakohased koolitusprogrammid meestega võrdsetel alusel;

(c) Järgida riigi töö-, keskkonna-, tarbija õiguste, tervishoiu- ja ohutusalaseid seadusi, eriti neid, mis mõjutavad naisi.

 

Strateegiline eesmärk F.5.

Likvideerida tööalane segregatsioon ning mistahes diskrimineerimine tööle värbamisel

Sammud, mis tuleb astuda

178. Valitsuste, tööandjate, töövõtjate, ametiühingute ja naisorganisatsioonide poolt:

(a) Viia ellu ja panna maksma seadused ja ettekirjutused ning innustada vabatahtlikke käitumis­mudeleid, mis tagavad rahvusvaheliste tööstandardite nagu võrdset palka ja töötajate õigusi puudutava Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 100 rakendamist ühtmoodi nii nais- kui meestöötajate suhtes;

(b) Anda välja ning jõustada seadusi ning  juurutada rakendusmeetmeid, sealhulgas ka hüvitus­vahendeid ning tagada rikkumiste korral ligipääs õigusemõistmisele, et tõkestada otsest ja kaudset diskrimineerimist soolisel alusel, ka abielulisusele või perekondlikule staatusele viitamise kaudu seoses juurdepääsuga töökohtadele, töötingimustega, seejuures ka koolituse, edutamise, medit­siinilise teenindamise ja ohutusega, aga ka töösuhte lõpetamise ja töötajate sotsiaalse kindlus­tatusega, kaasa arvatud juriidilise kaitsega seksuaalse ning rassilise ahistamise korral;

(c) Anda välja ning jõustada seadusi ning töötada välja tööturul soolisel alusel toimuva diskrimi­neerimise vastane töökohapoliitika, eriti vanemate naistöötajate osas seoses tööle võtmise ja edutamisega, ning töökohaga kaasnevate hüvede andmise ning sotsiaalse kindlustatuse tagamisega, aga ka seoses diskrimineerivate töötingimuste ning seksuaalse ahistamisega; seaduste revideeri­miseks ning nendeülese järelvalve teostamiseks  tuleks luua vastavad mehhanismid;

(d) Kaotada naiste reproduktiivsest rollist ja funktsioonist johtuv tööandjate-poolne diskrimineeriv käitumine, sealhulgas ka naiste töölevõtmisest keeldumine ning vallandamine raseduse või rinnaga toitmise pärast;

(e) Töötada välja ja edendada tööturule tulevatele/naasvatele naistele suunatud tööhõiveprogramme ja -teenuseid, seda eriti vaeste maa-, linna- ja noorte naiste, iseseisva ettevõtlusega tegelevate ning ümber­korraldus­protsessidest negatiivselt mõjutatud naiste osas;

(f) Viia ellu ning jälgida riikliku- ja erasektori positiivseid tööhõive, õiglus- ning positiivsete sammude programme tegelemaks naiste süstemaatilise diskrimineerimisega tööjõu hulgas, eriti puuetega  ning vaegurgruppide naiste osas seoses nende tööle võtmisega, töökohal hoidmisega, edutamisega ja kutsealase väljaõppe andmisega kõigis sektoreis;

(g) Kaotada kutsealane segregatsioon, eriti innustades naiste meestega võrdväärset esindatust kõrget kvalifikatsiooni eeldavail töökohtadel ja tippjuhtkonna hulgas ning teistegi meetmete nagu nõus­tamise ning kohtadele määramise kaudu, mis stimuleeriks naiste tööalast karjääri ning parema positsiooni saavutamist tööturul ning mitmekesistades nii naiste kui meeste kutsealaseid valikuid; õhutada naisi asuma mittetraditsioonilistele töökohtadele, eriti teaduse ja tehnika vallas ning innus­tada mehi leidma töökoht sotsiaalsektoris;

(h) Tunnustada kollektiivlepingute sõlmimist kui õigust ning kui naiste palgaebavõrdsuse kaota­mise olulist mehhanismi ning parendada töötingimusi;

(I) Innustada naiste valimist ametiühingutegelaste hulka ning kindlustada, et naiste esindamiseks valitud ametiisikul oleks oma ülesannete täitmiseks tagatud nii töökoha säilimine kui ka füüsiline kaitse;

(j) Tagada juurdepääs ning töötada välja spetsiaalprogrammid võimaldamaks puuetega naistel omandada ning säilitada töökoht ning tagada vastavatasemeline hariduse ning väljaõppe kätte­saadavus kooskõlas Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise üldreeglitega; kohaldada nii palju kui võimalik töötingimusi rahuldamaks puuetega naiste vajadusi, kellele tuleb tagada juriidi­line kaitse nende puuetest johtuvate põhjendamatute vallandamiste eest;

(k) Intensiivistada jõupingutusi meeste ja naiste palgaerinevuste ületamiseks, astuda samme võrd­väärse töö eest võrdväärse tasu maksmise põhimõtte ellurakendamiseks seadusandluse tugevdamise teel, järgides seejuures ka rahvusvahelist tööõigust ja normistikke, aidata kaasa sugupoolte suhtes neutraalsete kriteeriumidega atesteerimismudelite rakendamisele;

(l) Luua ja/või tugevdada mehhanisme palga-alase diskrimineerimisega seotud asjade kohtulikuks lahendamiseks;

(m) Seada spetsiifilisi eesmärke rahvusvaheliselt heakskiidetud normidega vastuolus olevate laste töö mis tahes  vormide kaotamiseks;

(n) Tagada, et laste töö kaotamise strateegiad käsitleksid, kus kohane, ka tütarlaste tasustamata töö ülemäärast nõudlust oma ning teiste majapidamistes;

(o) Vaadata läbi, analüüsida ning kus vajalik, muuta ülekaalukalt naiste kutsealade – nagu õpeta­mine, haigete põetamine ja lastehoid – palgastruktuuri nende madala staatuse ja sissetulekute tõstmise eesmärgil;

(p) Soodustada dokumentidega varustatud naismigrantide (kaasa arvatud 1951. aasta Põgenike staatuse konventsiooni kohaselt  põgenikeks kuulutatud naiste) produktiivset tööhõivet välismaal omandatud hariduse ja tunnistuste laiema tunnustamise ning keeleõpet sisaldava integreeritud lähenemise omaksvõtmise abil tööturukoolitusele.

 

Strateegiline eesmärk F.6.

Õhutada naiste ja meeste töö- ja perekohustuste harmoniseerimist

Sammud, mis tuleb astuda

179. Valitsuste poolt:

(a) Vastu võtta poliitika tööõigusalase kaitse ning sotsiaalkindlustustoetuste tagamiseks osalise töö­ajaga, ajutistele, hooaja- ning kodutöötajatele; aidata kaasa sellistele töötingimustele rajaneva karjääri arengule, kus on harmooniliselt ühitatud töö- ja perekohustused;

(b) Kindlustada, et naised ja mehed võiksid vabalt ning võrdsetel alustel valida täis- ja osalise tööajaga töö ning võtta kaalumisele ebatüüpiliste töötajate kaitse töökohtade kättesaadavuse, töö­tingimuste ning sotsiaalkindlustuse osas;

(c) Tagada seadusandluse kaudu, stiimulid ja/või toetus ning võimalus võtta töökoha säilimise taga­tisega lapsehoolduspuhkust ning saada vanematele ettenähtud toetusi; õhutada naiste ja meeste võrdväärset perekohustuste jagamist, sealjuures ka vastava seadusandluse, stiimulite ja/või toetuse abil ning teha töötavaile naistele hõlpsaks rinnaga toitmine;

(d) Töötada välja poliitika, muu hulgas ka hariduse vallas, muutmaks soorollist tingitud tööjaotust rõhutavaid hoiakuid  võrdselt jagatud perekohustuste kontseptsiooni toetamiseks, eriti mis puudutab laste ja vanade eest hoolitsemist;

(e) Parendada sellise tehnika väljatöötamist ja kättesaadavust, mis kergendab kutsealast tegevust  ja koduseid töid, aitab kaasa majanduslikule iseseisvusele, sissetuleku teenimisele, kujundab ümber sugupooltele tootmisprotsessis ettekirjutatud rolle ning võimaldab naistel pääseda madala­palga­listest töökohtadest;

(f) Tutvuda mitmesuguste strateegiate ja programmidega, ka sotsiaalkindlustus-alase seadusandluse ning maksusüsteemiga riigi prioriteetidest ja poliitikast lähtuvalt sedastamaks, kuidas oleks võima­lik kaasa aidata võrdõiguslikkusele ning paindlikkuse tagamisele mooduses, mil inimesed jagavad oma aega hariduse ja koolituse, palgatöö, perekohustuste, vabatahtliku tegevuse ning teiste sotsiaal­selt kasulike töövormide, puhkuse ja lõdvestuse vahel ning mida nad sellest võidavad.

180. Valitsuste, erasektori ja valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute ja ÜRO poolt, nagu kohane:

(a) Vastu võtta asjaomaseid valitsusasutusi ning tööandjate ja töövõtjate ühendusi siduvad meet­med andmaks naistele ja meestele võimalust olla ajutiselt töölt eemal, saada ülekantavaid töö- ja pensionitoetusi ning teha ümberkorraldusi töötundide muutmise osas ilma arenguperspektiive ning töö- ning karjäärialast arengut ohverdamata;

(b) Töötada välja ning pakkuda innovatiivsete meediakampaaniate kaudu haridusprogramme ning kooli ja kodukoha haridusprogramme soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja meeste perekonnas etendavate mittestereotüüpsete soorollide alase teadlikkuse tõstmiseks; pakkuda tugiteenuseid ja -võimalusi nagu töökohal asetleidev lastehoid ning paindlikku töökorraldus;

(c) Töötada välja ning jõustada seksuaalse ning mis tahes muus vormis toimuva ahistamise vasta­seid seadusi kõigil töökohtadel.