Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Pekingi tegevusplatvorm

H Võrdõiguslikkuse edendamise institutsionaalsed mehhanismid

H. Võrdõiguslikkuse edendamise institutsionaalsed mehanismid

196. Naiste edendamise institutsionaalsed mehanismid on loodud peaaegu kõigis liikmesriikides eesmärgiga töötada muuhulgas välja naiste edendamist toetav poliitika, aidata kaasa selle elluviimisele, teostada seda, kontrollida, hinnata, propageerida ja mobiliseerida talle toetust. Nimetatud mehanismid erinevad vormilt ning  mõjuulatuselt, ning on mõningail juhtudel saanud ka taandarengu osaliseks. Asudes tihtipeale valitsusstruktuuride ääremail, pärsivad nende tööd sageli täpselt määratlemata volitused, kvalifitseeritud kaadri, ettevalmistuse, andmete ja ressursside nappus, ent ka riigi poliitilise juhtkonna vähene toetus.

197. Regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil seisavad naiste edendamiseks loodud mehanismide ja institutsioonide ees, mis käsitlevad edendust lahutamatu osana poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu üldvoolust, aga ka inimõiguste ja arengu-initsiatiividest, valitsuste ebapiisavast huvist tulenevad ühesugused takistused.

198. Rahvusvahelistel konverentsidel on korduvalt rõhutatud sooliste aspektide arvessevõtmise vajadust poliitika väljatöötamisel ja programmide koostamisel. Sellele vaatamata seda alati ei tehta.

199. Tugevdatud on nii naiste edendamise regionaalseid organeid kui rahvusvahelisi struktuure nagu näiteks Naiste Staatuse Komisjoni ning Naistevastase Vägivalla Kaotamise Komiteed. Neile antud volituste täielikul elluviimisel on aga jätkuvalt takistuseks ressursside nappus.

200. Paljudes organisatsioonides on välja töötatud ning kättesaadavaks tehtud meetodid poliitika ja programmide sugupooltest lähtuva analüüsi teostamiseks ning poliitika poolt naistele ja meestele avaldatava erineva toime käsitlemiseks, kuid tihti neid kas ei kasutata või ei tehta seda järjekindlalt.

201. Naiste edendamise rahvuslik mehanism on poliitika koordineerimise keskne organ valitsuse sees. Tema ülesandeks on toetada sugupoolte võrdõiguslikkuse printsiibi lülitamist valitsuse poliitikasse kõigis valdkondades. Rahvuslike mehanismide efektiivse funktsioneerimise vajalikud tingimused sisaldavad:

(a) Paiknemist valitsuse võimalikult kõrgel tasandil, asumist valitsuse ühe ministri vastutusvaldkonnas;

(b) Institutsionaalseid mehanisme või protsesse, mis soodustavad, kus vaja, detsentraliseeritud planeerimist, ellurakendamist ja järelevalvet eesmärgiga kaasata valitsusväliseid ja kogukondlikke organisatsioone rohujuure tasandist alates;

(c) Piisavaid ressursse, nii eelarve kui kompetentsi mõttes;

(d) Võimalust mõjutada valitsuse poliitika väljatöötamist.

202. Käsitledes naiste edendamiseks loodud mehanismide küsimust peaksid valitsused ja teised protsessis osalejad aktiivselt kaasa aitama säärase strateegia kujundamisele, kus võrdõiguslikkuse perspektiiv lülitatakse valitsuse mis tahes poliitikasse ja programmidesse, nii et enne otsuste vastuvõtmist analüüsitaks iga otsuse poolt naistele ja meestele avaldatavat toimet.

 

Strateegiline eesmärk H.1.

Luua ja tugevdada rahvuslikke võrdõiguslikkuse mehanisme jateisi valitsusorganeid

Sammud, mida tuleb astuda

203. Valitsuste poolt:

(a) Tagada, et naiste edendamise küsimus ja vastutus selle eest lasuks valitsuse võimalikult kõrgel tasandil; paljudel juhtudel võiks see toimuda valitsuse ministri tasandil;

(b) Toetudes kindlale poliitilisele kohustumusele luua kõige kõrgemal valitsustasandil kohtades, kus see veel puudub, rahvuslik mehanism ning tugevdada olemasolevaid rahvuslikke struktuure naiste edendamiseks; sel mehanismil peavad olema täpselt määratletud volitused ja õigused; otsustavaiks tegureiks on seejuures piisavad ressursid ning poliitika mõjutamise ja seadusandluse väljatöötamise ning läbivaatamise võime ning pädevus; ta peaks muuhulgas tegelema poliitika analüüsimise, eestkoste, kommunikatsiooni, koordineerimise ning teostusliku järelevalvega;

(c) Koolitada töötajaid soolist dimensiooni arvestava andmeesituse ning -analüüsi vallas;

(d) Kehtestada protseduurireeglid võimaldamaks võrdõiguslikkuse struktuuridel hankida informatsiooni valitsust puudutavates poliitilistes küsimustes juba varases staadiumis ning kasutada seda järjekindlalt poliitika väljatöötamiseks ning läbivaatamiseks valitsuse sees;

(e) Anda seadusandlikele organeile korrapäraselt aru vastavatest jõupingutustest mõlema sugupoole huvide integreerimiseks Tegevusplatvormist lähtuvalt;

(f) Julgustada ning toetada laiade ning mitmekesiste riikliku, era- ja vabatahtliku sektori institutsionaalsete osalejate aktiivset osavõttu naiste edendamiseks tehtavas töös.

 

Strateegiline eesmärk H.2.

Integreerida sugupooltest lähtuv dimensioon seadusandlusesse, riiklikkupoliitikasse, programmidesse ja projektidesse

Sammud, mida tuleb astuda

204. Valitsuste poolt:

(a) Püüda tagada, et enne poliitiliste otsuste langetamist analüüsitaks otsuste poolt naistele ja meestele avaldatavat mõju;

(b) Vaadata regulaarselt läbi riiklik poliitika, programmid ja projektid ning nende elluviimise kulg hinnates tööhõive- ja tulupoliitika mõju, et kindlustada olukord, kus naised oleksid arengu otsesed kasusaajad ning kus majanduspoliitikas ja planeerimises arvestatakse täiel määral nii naiste tasustatud kui tasustamata töö vormis antavat panust;

(c) Aidata kaasa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alase rahvusliku strateegia ja eesmärkide kujundamisele, et eemaldada takistused naiste õiguste rakendamise teelt ning kaotada naiste vastu suunatud diskrimineerimise kõik vormid;

(d) Teha koostööd seadusandlike organitega lülitamaks sugupooltest lähtuv dimensioon seadusandlusesse ning poliitikasse tervikuna;

(e) Anda kõigile ministeeriumidele õigus vaadata kogu poliitika ning kõik programmid läbi sugupoolte aspektist ning Tegevusplatvormist lähtuvalt; teha selle õiguse rakendamine valitsuse võimalikult kõrge tasandi ülesandeks; luua ja/või tugevdada antud ülesande teostamiseks ministeeriumidevahelist koordineerimisüksust, et kontrollida asjade kulgu ning teha koostööd vastavate mehanismidega;

205. Riiklike mehanismide poolt:

(a) Aidata kaasa  valitsuse poliitika väljatöötamisele ja ellurakendamisele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alal, töötada välja vastavad strateegiad ja metodoloogiad ning soodustada koordinatsiooni ja koostööd valitsuses kindlustamaks sugupooltest lähtuva aspekti poliitilistesse otsustesse lülitamist;

(b) Aidata kaasa ning sõlmida koostöösidemed vastavate valitsusasutuste, naisuurimuskeskuste, uurimis-, akadeemiliste ja haridusasutuste, erasektori, meedia ja valitsusväliste organisatsioonidega, eriti naisorganisatsioonidega ning kõigi tsiviilühiskonna osapooltega;

(c) Astuda seadusandlikule reformile keskenduvaid samme, sealhulgas ka pereelu, töötingimuste, sotsiaalkindlustuse, tulumaksu, võrdsete haridusalaste võimaluste, naiste edendamisele kaasaaitavate meetmete, võrdõiguslikkust toetavate hoiakute ja kultuuri suhtes, samuti aidata kaasa sugupooltest lähtuva aspekti arvestamisele õiguspoliitikas ja reformiprogrammide väljatöötamises;

(d) Aidata kaasa naiste kui aktiivsete arenguprotsessides osalejate ja neist kasusaajate suuremale osalusmäärale, mille tulemusena tõuseks kõigi elukvaliteet;

(e) Seada sisse otsekontaktid naiste edendamisega tegelevate üleriigiliste, regionaalsete ja rahvusvaheliste organitega;

(f) Koolitada ja nõustada valitsusasutusi sugupooltest lähtuva aspekti poliitikasse ja programmidesse lülitamiseks.

 

Strateegiline eesmärk H.3.

Koguge ja levitage soolise jaotuse alusel esitatavaid andmeid ja informatsiooni planeerimise ja hindamise tarbeks

Sammud, mida tuleb astuda:

206. Üleriigiliste, regionaalsete ning rahvusvaheliste statistikateenistuste ja vastavate valitsus- ja ÜRO asutuste poolt koostöös uurimisasutuste ning andmekogumisorganisatsioonidega oma tegevusvaldkonnas:

(a) Tagada, et indiviide puudutavat statistikat kogutaks, pandaks kokku, analüüsitaks ja esitataks sugu ja vanust arvestades ning et see kajastaks naiste ja meeste probleeme, valupunkte ja küsimusi;

(b) Koguda, panna kokku, analüüsida ja esitada regulaarselt andmeid vanuse, soo, sotsiaal-majanduslike ja teiste oluliste näitajate - nagu ülalpeetavate arv - lõikes poliitika ja programmide väljatöötamise ning elluviimise otstarbel;

(c) Kaasata naisuurimuskeskusi ja uurimisorganisatsioone sobivate näitajate ja uurimismetodoloogiate väljatöötamisse ja kontrollimisse sugupooli puudutavate analüüside tõhustamiseks, aga ka Tegevusplatvormis toodud eesmärkide elluviimise kontrolliks;

(d) Määrata või nimetada sugupooltest lähtuva statistika programmide tugevdamisega tegelev personal ning kindlustada statistika alalõikude vaheline koordineeritus, järelevalve ja seotus ning valmistada ette eri statistikavaldkondade andmeid integreeriv materjal;

(e) Täiustada andmekogumist naiste ja meeste poolt majandusse antava täieliku, sealhulgas mitteformaals(t)e sektori(te)ga seotud panuse kohta;

(f) Täiendada teadmisi igasuguste töö- ja tööhõive vormide kohta:

            (i) Parandades tasustamata töö alaste andmete kogumist, mis on juba lülitatud ÜRO Rahvusraportite Süsteemi nagu näiteks nagu põllumajanduses, iseäranis naturaalpõllumajanduses ning teistes turule mitteorienteeritud tegevusvaldkondades;

            (ii) Täiustades mõõtmisi, mis käesoleval ajal näitavad naiste tööpuudupuudust ning alahõivatust tööjõuturul tegelikust väiksemana;

            (iii) Töötades vastavatel foorumidel välja rahvusraportitest väljajääva tasustamata töö - nagu ülalpeetavate eest hoolitsemine ja toiduvalmistamine - väärtuse hindamise meetodid selle võimalikuks kajastamiseks kaas- või teistes ametlikes aruannetes, mida võib koostada iseseisvalt põhiraportist, kuid sellega kooskõlaliselt, selleks et tunnustada naiste majanduslikku panust ning tuua nähtavalt esile tasustatud ja tasustamata töö ebavõrdne jaotus naiste ja meeste vahel;

(g) Töötada välja tegevuste ajakulu statistika rahvusvahene klassifikatsioon, mis arvestaks naiste ja meeste vahelisi tasustatud ja tasustamata töö erinevusi ning koguda sugupoolte lõikes esitatud andmeid. Riiklikul tasandil, võttes arvesse rahvuslikke piiranguid:

            (i) Viia korrapäraselt läbi ajakulutuse uurimusi tasustamata töö hulga mõõtmiseks, fikseerides seejuures tasustatud või tasustamata tegevustega üheaegselt tehtavad tööd;

            (ii) Teostada rahvusraportitest väljaspoole jääva tasustamata töö kvantitatiivseid mõõtmisi ning teha tööd tema väärtuse hindamise meetodite täiustamiseks ning täpseks kajastamiseks kaas- või teistes ametlikes aruannetes, mis, olles koostatud iseseisvatena, on kooskõlas rahvuslike põhiraportitega:

(h) Täiustada naiste ja meeste vaesuse, sealjuures ressurssidele ligipääsu mõõtmise kontseptsioone ning andmekogumise meetodeid;

(i) Tugevdada olulisi statistilisi süsteeme ning lülitada sugupooltest lähtuv analüüs väljaannetesse ning uurimistöödesse; teha uurimisprogrammide kavandamisel ning andmete kogumisel ja analüüsimisel prioriteetseks sugupooltest lähtuvad erisused haigestumuse näitajate täiustamiseks; parendada andmete kogumist meditsiiniteenuste, kaasa arvatud kõigi seksuaalse ja reproduktiivse tervise ning raseduse ja pereplaneerimise alaste teenuste kättesaadavuse kohta, asetades erilise rõhu  noortele emadele ja vanade eest hoolitsemisele;

(j) Täiustada sugupoolte ja vanuse lõikes esitatavaid andmeid naiste vastu suunatud vägivalla kõigi vormide - nagu kodune vägivald, seksuaalne ahistamine, vägistamine, verepilastus ning seksuaalne kuritarvitamine ning naiste ja tütarlastega kauplemine - ohvrite ja toimepanijate kohta, aga ka võimuesindajate vägivalla kohta;

(k) Arendada edasi invaliididest naiste ja meeste osaluse, sealjuures ka nende ressurssidele ligipääsu kohta käivate andmete kogumise kontseptsioone ja meetodeid.

207. Valitsuste poolt:

(a) Tagada sugupooli kajastavate statistikatrükiste korrapärane väljaandmine, millised esitavad ja tõlgendavad naiste ja meeste kohta käivaid päevakajalisi andmeid nõnda, et need oleksid kasutatavad laia ringi mittespetsialistide poolt;

(b) Tagada, et statistiliste andmete esitajad ja kasutajad hindaksid igas riigis regulaarselt ametliku statistikasüsteemi adekvaatsust ning tema suutlikkust kajastada sugupoolte kohta käivaid andmeid ning töötada välja, kus vaja, tema täiustamise kava;

(c) Luua ning aidata kaasa uurimisasutuste, ametiühingute, tööandjate, erasektori ja valitsusväliste organisatsioonide poolt teostatavaile kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele uurimustele võimu ja mõju jaotuvuse kohta ühiskonnas, kaasa arvatud naiste ja meeste arvu kohta otsustamise kõrgematel tasanditel nii riiklikus kui erasektoris;

(d) Kasutada poliitika väljatöötamisel ning programmide ja projektide elluviimisel enam sugupooli kajastavaid andmeid.

208. ÜRO poolt:

(a) Aidata aktiivselt kaasa meetodite väljatöötamisele leidmaks paremaid mooduseid naiste inimõigusi, kaasa arvatud naiste vastu suunatud vägivalda puudutada võivate andmete kogumiseks, võrdlemiseks ning analüüsimiseks nende kasutamise eesmärgil ÜRO vastavate organite poolt;

(b) Aidata aktiivselt kaasa statistiliste meetodite edasiarendamisele naisi majaduslikus, sotsiaalses, kultuurilises ja poliitilises arengus kajastavate andmete täiustamiseks;

(c) Valmistada iga viie aasta järel ette “The World`s Women” uus väljaanne ning seda laialdaselt levitada;

(d) Aidata riikidel, kes seda soovivad, välja töötada sugupooli arvestav poliitika ja programmid;

(e) Tagada, et Naiste Staatuse Komisjonini jõuaksid regulaarselt ja koordineeritult ÜRO Sekretariaadi Statistikaosakonna ja Rahvusvahelise Naiste Edendamise  urimise ja Koolitusinstituudi aruanded, andmed ja väljaanded rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtu kohta.

209. Mitmepoolsete arenguinstitutsioonide ning kahepoolsete annetajate poolt:

Soodustada ning toetada arengu- ja siirderiikide rahvusliku mehanismi arengut ressursside ning tehnilise abi andmise läbi, et riigid saaksid täies ulatuses mõõta naiste ja meeste nii tasustatud kui tasustamata tööd ning, kus see osutub vajalikuks, kasutada taustamata töö kajastamiseks kaas- või teisi ametlikke aruandeid.