Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Pekingi tegevusplatvorm

J Naised ja meedia

J. Naised ja meedia

234. Viimase aastakümne infotehnoloogia edusammud on kiirendanud rahvusriikide piire ületavate globaalsete sidevõrkude arengut, mis on tugevasti mõjutanud avalikke poliitikaid, inimeste suhtumisi ning käitumist, seda eriti laste ning noorte hulgas. Meediakanalid saavad kõikjal üha suuremal määral kaasa aidata naiste olukorra parandamisele.

235. Kommunikatsioonisektoris töötab üha enam naisi, kuid vaid vähestel on läinud korda jõuda juhtimistasandile või osaleda meediapoliitikat kujundavates nõukogudes või muudes organites. Sootundliku lähenemise puudumisest meediakanalites annab tunnistust soostereotüüpidest kantud lähenemise püsimine nii riigi- kui erasektori kohalikes, riiklikes ja rahvusvahelistes meedia­organisatsioonides.

236. Tuleb kaotada naiste negatiivne ning alavääristav kujutamine meedias, sh elektroonilises, trüki- ja audiovisuaalmeedias. Trüki- ning elektrooniline meedia ei aita enamikes riikides kaasa tasa­kaalustatud ettekujutuse loomisele naiste erinevatest elustiilidest ning nende panusest ühiskonna arengusse  muutuvas maailmas. Lisaks mõjutavad vägivaldsed, naisi alavääristavad või porno­graafi­lised meediatooted negatiivselt naisi ning nende osalemist ühiskonnas.  Samasuguse piirava mõjuga võivad olla naiste traditsioonilisi rolle kinnistavad programmid. Ülemaailmne tarbimisühiskonna tugev­nemise tendents on viinud olukorrani, kus reklaamide ning ostusõnumite puhul nähakse naistes eelkõige tarbijat ning kus reklaam on kohatult suunatud igas eas naistele ja tütarlastele.

237. Naiste positsiooni tuleks parandada nende oskuste ja teadmiste tõstmise ning ligipääsu parandamise kaudu  infotehnoloogiale. Sellega suurendatakse naiste võimalusi võidelda rahvus­vahelisel tasandil nende negatiivse kujutamisega meedias ning võimu kuritarvitustega meedia kui üha tähtsustuva tööstusharu poolt. Tuleb luua ning tugevdada meedia eneseregulatsiooni mehhanisme ning töötada välja meetmed soostereotüüpe kinnistavate programmide kaotamiseks. Enamikel naistel, eriti arenguriikides, puudub ligipääs elektroonilistele kommuni­katsiooni­kanalitele. Seetõttu pole neil võimalik luua ka võrgustikke, mis tagaks neile ligipääsu alter­natiivsetele infoallikatele. Naisi tuleb kaasata uute tehnoloogiate väljatöötamist  puudutavate otsuste langetamisse, et nad saaksid täiel määral infotehnoloogia arengus osaleda ning seda mõjutada.

238. Meedia mobiliseerimise küsimuste käsitlemisel peaksid valitsused ning protsessi teised kaas­osalised toetama soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi sihipärast integreerimist poliitikatesse ja pro­grammi­desse.

 

Strateegiline eesmärk J.1.

Naiste võimaluste laiendamine arvamuse avaldamiseks meedias ja meedia kaudu ning suuremaks osalemiseks meediat ja uusi kommunikatsioonitehnoloogiaid puudutavate otsuste langetamisel

Sammud, mis tuleb astuda

239. Valitsustel:

(a)   toetada naiste haridusalaseid püüdlusi, ametialast väljaõpet ning töötamist ning tagada naistele võrdne ligipääs kõigile meediavaldkondadele ja -tasanditele;

(b)   toetada “naised ja meedia” teemalisi uurimusi tähelepanu ning sekkumist vajavate valdkondade kindlakstegemiseks, vaadata sugupoolte aspekti integreerimise eesmärgil kriitiliselt läbi olemas­olevad meediapoliitikad;

(c)   edendada naiste täieulatuslikku ja võrdset kaasatust kõigisse meediavaldkondadesse, sealhulgas  juhtimisse ja programmide väljatöötamisse, haridusse, koolitusse ja uurimustesse;

(d)   seada eesmärgiks soolise tasakaalu saavutamine naiste ja meeste nimetamisel kõigisse nõu­andva­tesse, juhtivatesse,  regulatiiv- ning järelevalve organitesse, sealhulgas neisse, mis on seotud era- ja riigi- ehk avaliku meediaga;

(e)   julgustada nimetatud organeid suurendama sõnavabadust, järgides naistele suunatud ning naiste koostatud programme tagamaks, et naiste vajadustele ja küsimustele pööratakse piisavat tähelepanu;

(f)     julgustada naisi looma ning tunnustada naiste meediavõrgustikke, sh elektroonilisi võrgustikke ning teisi uusi kommunikatsioonitehnoloogiaid kui informatsiooni levitamise ning arvamuste vahe­tamise kanalit, sh rahvusvahelisel tasandil ning omistada neile vajalikku tähtsust; toetada sel eesmärgil meedia- ning kommunikatsioonisektoris tegutsevaid naiste gruppe;

(g)   osutada kaasabi ning tagada vahendid või stiimulid rahvusliku meedia loominguliseks kasutamiseks põlisrahvaste kultuuri mitmesuguste vormide ning nendega seotud sotsiaalsete ja hariduslike küsimuste tutvustamiseks siseriiklikest seadustest lähtudes;

(h)   tagada meediavabadus ning selle kaitsmine siseriiklike seadustega ning toetada kooskõlas sõnavabadusega meedia kaasatust  arengu ja sotsiaalsete küsimuste lahendamisse.

240. Rahvuslike ja rahvusvaheliste meediasüsteemide poolt:

Arendada kooskõlas sõnavabadusega välja sellised regulatiivsed mehhanismid, sh vabatahtlikud, mis aitavad kaasa naiste tasakaalustatud ning mitmekülgsele kujutamisele meedias ning rahvus­vahelistes kommunikatsioonisüsteemides ning mis toetavad naiste ja meeste suuremat kaasatust meediatoodete väljatöötamisse ning otsuste tegemisse.

241. Valitsuste või naiste olukorra parandamise rahvuslike mehhanismide poolt vastavalt vajadusele:

(i)      toetada naistele suunatud haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamist massimeedia varus­tamiseks informatsiooniga, sealhulgas eksperimentide rahastamise vormis; osutada kaasabi uute kommunikatsioonitehnoloogiate, küberruumi ja satelliittehnoloogia kasutamisele avalikus või era­sektoris;

(j)      propageerida kommunikatsioonisüsteemide, sh uute tehnoloogiate kasutamist kui vahendit, mis võimaldab suurendada naiste osalemist demokraatia  tugevdamise protsessis;

(k)    aidata kaasa naistest meediaekspertide avalikult ligipääsetavate andmebaaside loomisele;

(l)      toetada naiste kaasamist kutsealaste juhiste ning käitumiskoodeksite või muude asjakohaste eneseregulatsiooni mehhanismide väljatöötamisse naiste tasakaalustatud ning mittestereotüüpse kuju­tamise eesmärgil meedias.

 

242. Valitsusväliste organisatsioonide ning meediaspetsialistide kutseühingute poolt:

(m) osutada kaasabi meedia seiregruppide loomisele, mis jälgiks tähelepanelikult meedias toimuvat ning nõustaksid meediat, et naiste vajadused ja probleemid saaksid adekvaatselt kajastatud;

(n)   õpetada naisi kommunikatsiooni tõhustamiseks rohkem infotehnoloogiat ning meediat kasu­tama, kaasa arvatud rahvusvahelisel tasandil;

(o)   luua valitsusväliste organisatsioonide, naisorganisatsioonide ja meediaspetsialistide kutse­ühenduste võrgustikke ning töötada välja neile suunatud teavitusprogramme meedia valdkonnas tegutsevate naiste spetsiifiliste vajadustega arvestamiseks; suurendada naiste osalemist kommu­nikatsiooni­protsessis, eriti rahvusvahelisel tasandil lõuna-lõuna ning lõuna-põhja dialoogi toe­tamiseks nimetatud organisatsioonide siseselt ning vaheliselt ning naiste inimõiguste ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks;

(p)   julgustada meediatööstust, haridus- ja meediakoolituse asutusi edasi arendama traditsioonilisi, põlisrahvastele ning etnilistele gruppidele omaseid infoedastamise viise nagu lugude vestmine, draama, poeesia ja laul, mis neid kultuure peegeldavad; kasutada neid arengut ja sotsiaalseid küsimusi puudutava informatsiooni levitamiseks.

 

Strateegiline eesmärk J.2.

Aidata kaasa naiste tasakaalustatud ning mittestereotüüpsele kujutamisele meedias

Sammud, mis tuleb astuda

243. Valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt sõnavabadust järgides

(a)   toetada uurimusi ning info-, haridus- ja kommunikatsioonistrateegia elluviimist, mille ees­märgiks on propageerida naiste ja tütarlaste ning nende erinevate rollide tasakaalustatud kujutamist;

(b)   julgustada meediat ning reklaamiagentuure välja töötama spetsiaalseid programme Tegevus­platvormi tutvustamiseks;

(c)   toetada meediaspetsialistide, sealhulgas meediakanalite omanike ning juhtide sootundlikku koolitust; propageerida naistest mittestereotüüpse, tasakaalustatud ning mitmekülgse pildi loomist meedias;

(d)   kutsuda meediat üles hoiduma naiste kujutamisest alamat sorti inimestena ning nende eksplua­teerimisest seksuaalobjekti ning tarbekaubana; kujutada naisi eelkõige loominguliste olenditena, arenguprotsessides osalejatena, arenguprotsessidele kaasaaitajaina ning neist kasusaajaina;

(e)   propageerida seisukohta, et meedias kasutatavad seksistlikud stereotüübid on sooliselt diskrimi­neerivad, naiste väärikust alandavad ning solvavad;

(f)     rakendada või juurutada efektiivseid abinõusid, sealhulgas seadusi, mis on suunatud porno­graafia ning naiste ja laste vastase vägivalla kujutamise vastu meedias.

244. Massimeedia ja reklaamiagentuuride poolt:

(a)         töötada sõnavabadust järgides välja kutsealased juhised ning käitumiskoodeksid ning teised eneseregulatsiooni vahendid naistest mittestereotüüpse kuvandi loomiseks ning edastamiseks;

(b)         rakendada sõnavabadust järgides kutsealaseid juhiseid ning käitumiskoodekseid, et võidelda vägivaldsete, alavääristavate ning pornograafiliste materjalidega, mida kasutatakse naiste kujuta­misel meedias,  sh reklaamides;

(c)         lülitada sugupoolte aspekt kõigisse kogukondi, tarbijaid ning kodanikuühiskonda puudu­tava­tesse küsimustesse;

(d)         suurendada naiste osalemist otsustamisel meediasektori kõikidel tasanditel.

245. Meedia, valitsusväliste organisatsioonide ning erasektori poolt, vastavalt vajadusele,  nende koostöös naiste olukorra parandamise rahvuslike mehhanismidega:

(a)   propageerida perekohustuste võrdset jagamist, kasutades selleks meediakampaaniaid, milles rõhutatakse soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja meeste mittestereotüüpseid soorolle perekonnas ning mille eesmärgiks on kaotada abikaasa ja laste väärkohtlemine ning igasugune naistevastane vägivald, sealhulgas perevägivald;

(b)   kujundada ja/või levitada meedias materjale naisjuhtide kohta, sealhulgas ka naiste kohta  juhtidena, kes integreerivad oma juhtimisalasesse töösse erinevaid elukogemusi, seejuures, kuid mitte ainult,  töö ja pereelu ühitamise kogemusi ema, spetsialisti, juhi ning ettevõtjana eeskujude propageerimiseks,  eriti noortele naistele;

(c)   osutada  kaasabi ulatuslike kampaaniate korraldamisele naiste inimõigusi puudutava infor­matsiooni levitamiseks ning sellekohase teadlikkuse tõstmiseks, kasutada selleks  avaliku- ja era­sektori haridusprogramme;

(d)   toetada vajadusel alternatiivse meedia loomist ning rahastamist ning kõigi kommu­nikatsiooni­kanalite kasutamist informatsiooni levitamiseks naistele, naistest ning nende probleemidest;

(e)   töötada välja meetodid ning koolitada välja eksperdid meediaprogrammide soolise analüüsi läbiviimiseks.