Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Euroopa puuetega naiste manifest

EUROOPA PUUETEGA NAISTE MANIFEST

 

 

Vastu võetud Brüsselis 22.veebruaril 1997, pärast 1990.a. Viinis toimunud puuetega naiste teemalise ekspertide seminari soovituste läbivaatamist ja ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglite  tutvustuseks, Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi puuetega naiste töögrupi poolt – endine puuetega naiste uurimisgrupp, mis tegusteb Euroopa Komisjoni DG V-E-7 toetusel HELIOS II programmi raames

 

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi puuetega naiste töögrupp

 

Square Ambiorix 32, Bte 2-A

B-1000 Brussels, Belgium

Tel. 32-2-282.46.00 Fax 32-2-282.46.00

E-mail: info-a-edf.arc.be

 

EESSÕNA

 

See Manifest on kogumik soovitusi, et parandada puuetega naiste ja tüdrukute elujärge Euroopa Liidus. Ta baseerub 1990.a. Viinis toimunud puuetega naiste teemalise ekspertide seminari soovituste läbivaatamise tulemustel. Puuetega naiste uurimisgrupp, mis tegutseb Euroopa Komisjoni DG V-E-3'e toetusel HELIOS II programmi raames, töötas dokumendi läbi 1996.a. teisel poolel. Töögrupp, mis nüüd kannab nime Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi puuetega naiste töögrupp, võttis dokumendi vastu Brüsselis 1997.a. 22.veebruaril, ning püüab ka edaspidi seda täiendada ja parandada. Oluline osa oli pr. Anneli Jonekenil – toimetajal ning Rootsi Puuetega Inimeste Nõukogu (HSO) liikmel, ja prl. Maria Brättemargil – töögrupi ning EDF sekretariaadi sekretäril. Manifest peaks olema tegevuskavaks mitmetele Euroopa valitsusvälistele organisatsioonidele ja rahvuslikele komiteedele, samuti Euroopa Puuetega Inimeste Foorumile. Euroopa Komisjonile esitatakse projekt Manifesti avaldamiseks kõigis Euroopa Liidu töökeeltes, samuti Braille' kirjas ja suures kirjas ning viipekeelsete videotena.

 

Manifesti eesmärgiks on informeerida puuetega naisi ja tüdrukuid nende olukorrast, nende õigustest ja vastutusest ning tõsta nende teadlikkust, samuti informeerida Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti, liikmesriike; Euroopa puuetega inimeste organisatsioone ja naisorganisatsioone soolise mõtlemise puudumisest seoses puuetega naiste-tüdrukute ning puuetega meeste ja poistega. Manifest on mõeldud puuetega naistele jõudu andma.

 

Liiga kaua on puuetega inimeste liikumine olnud keskendunud puudele kui niisugusele. Alles teises järjekorras pöörati tähelepanu puudega inimesele. Puuetega naiste ja tüdrukute erivajadused ja -olukorrad jäid tähelepanuta.

 

EDF puuetega naiste töögrupp on püüdnud olla nii laiahaardeline kui vähegi võimalik. Seepärast on võimalik, et mõned punktid jäävad lugeja jaoks raskestimõistetavateks või faktidena raskesti aktsepteeritavateks. Käesolevat manifesti tuleks vaadelda kui abimaterjali diskussioonideks, otsuste vastuvõtmiseks, viimaks sisse parandusi seadustesse ja poliitikasse,  ning tegevusplaanide koostamiseks. Manifesti koostajad on silmas pidanud kõiki puuetega naisi ja tüdrukuid, hoolimata nende sotsiaalsest taustast, religioossetest veendumustest, rassist, seksuaalsest orientatsioonist ja puudeliigist.

 

Manifest peaks olema abivahendiks puuetega naiste organisatsioonidele, teistele naisorganisatsioonidele, puuetega inimeste organisatsioonidele üldiselt, poliitikutele nii liikmesriikide, Euroopa Liidu, kui teistel üleeuroopalistel ja rahvusvahelistel tasanditel, et mistahes tasandil vastuvõetud otsustes peetaks silmas soolist aspekti. Puuetega naised ja nende organisatsioonid võivad ja peavadki Manifesti pidevalt edasi arendama, ja teda tuleks perioodiliselt uuesti läbi vaadata.

 

Manifestile võiks ja peaks järgnema projektid, mille eesmärgiks on selle emantsipatsiooniplaani oluliste osade elluviimine. Temast peaks saama abinõu Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi jaoks, et algatada tegevust puuetega naiste ja tüdrukute toetuseks Euroopa Liidus.

 

Lydia Zijdel

EDF puuetega naiste töögrupi ajutine esinaine

28.veebruar 1997

                                         

 

 

 

SISSEJUHATUS

 

Mida me mõtleme, kõneldes puuetega naistest ? Puuetega naiste ja tüdrukute hulka kuuluvad kõikvõimalike puuetega naised, füüsilise puudega, kuulmis-, nägemis- ja vaimse puudega, olgu see silmaga nähtav või mitte, sealhulgas vaimse puudega ja vaimse tervise probleemidega, õpiraskustega ning ning erinevates kroonilistes seisundites naised ja tüdrukud, näit. diabeet, südame- ja neeruhaigused, epilepsia, HIV-AIDS, haigused, mille all kannatavad enamasti naised, näit. rinnavähk, artriit, lupus, fibromüalgia ja osteoporoos. Siia kuuluvad puuetega naised ja tüdrukud igas vanuses, vaatamata nende seksuaalsetele eelistustele ja kultuuritaustale, samuti sellele, kas nad elavad ühiskonnas või hoolekandeasutuses.

 

Ideaalis peaks käesolev Manifest olema poliitilise tegevuse lähtepunktiks, et parandada puuetega naiste olukorda, kus iganes Euroopa Liidu poliitika selleks võimalusi pakub. Kuigi Manifest on seotud Euroopa kontekstiga, ei välista ta võimalust solidaarsuse ja toetuse avaldamiseks puuetega naistele maailma teistes regioonides. Kuna Manifest keskendub olukorrale Euroopas, möönab ta, et on olema kultuurilised erinevused võrreldes teiste maadega, aga samuti Euroopa Liidu sees. Dokument püüab olla ka tegevuse manifest piirkondades, kus subsidiaarsuse tõttu EL poliitika ei toimi.

 

Manifesti ideoloogiliseks baasiks on arusaam inimõigustest ja võrdsetest võimalustest. Tähtsaks põhimõtteks on mitte diskrimineerida. Tuleks toetada arusaama puudest kui “sotsiaalsest” nähtusest, vastandina “meditsiinilisele” või “individuaalsele”, kuigi meditsiinilisi erinevusi ei tohiks ignoreerida.

 

On oluline, et igasuguses puuetega inimeste kohta käivas või nendega seotud uurimistöös võetaks arvesse soolist aspekti. Käesolev manifest keskendub puuetega naistele ja tüdrukutele, kuna sugu on nii bioloogiline kui sotsiaalne mõiste. Bioloogilised erinevused meeste ja naiste vahel, samuti sotsiaalselt tingitud olukorrad ja hoiakud on olulised, kuid mitte alati pole kerge neid üksteisest eristada. Seepärast rõhutatakse tekstis soo sotsiaalset aspekti.

 

Mitmepidine, nii soo kui puudega seotud, diskrimineerimine on  keerukas probleem. Üheaegne mitmepidine rõhumine on teine väljend selgitamaks seda, millega paljud puuetega naised erinevates situatsioonides kokku puutuvad. Samas võib diskrimineerimist kogeda mitmesuunalisena. Puuetega naised võivad kogeda diskrimineerimist, võrreldes tervete naiste ja meestega, või puuetega meestega. Näiteks puuetega naiste mitmepidisest diskrimineerimisest võib tuua diskrimineerimist lähtuvalt nende vanusest, etnilisest tagapõhjast, seksuaalsest orientatsioonist ning sotsiaalmajanduslikust taustast.

 

Käesolevat teksti tuleks lugeda lepingute ja rahvusvaheliste poliitiliste kokkulepete kontekstis, näit. ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglid, Pekingi deklaratsioon ja 4-nda Ülemaailmse Naiste Konverentsi Tegevusplatvorm. EL tasandil on olulised Meestele ja Naistele Võrdsete Võimaluste Loomise Kommünikee ning Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Kommünikee.

 

 

 

 

 

 

 

 

MANIFESTI SOOVITUSED

 

 

Käesolevas manifestis sisalduvad soovitused, mis on struktureeritud vastavalt järgnevatele Euroopa puuetega naiste jaoks elutähtsatele teemavaldkondadele:

1.          Inimõigused,eetika                                                                                             

2.           Rahvuslik ja Euroopa seadusloome 

3.           Konventsioonid ja muud rahvusvahelised seadusandlikud mõjutusvahendid 

4.           Haridus                                                                                         

5.           Töö, kutseharidus                                                                                      

6.           Abielu, sugudevahelised suhted, vanemaksolemine, perekonnaelu             

7.           Vägivald, seksuaalne ahistamine ja turvalisus                                               

8.          Võimaluste avardamine, juhiomaduste arendamine, osavõtt otsuste langetamisest

                                                                                   

9.                Erinevatest kultuurikontekstidest pärinevad puuetega naised                                                                                                                                                                                                                                                                                                      

10.              Teadlikkuse tõstmine, massimeedia, kommunikatsioon ja informatsioon 

 

11.             Iseseisev elu, isiklik  abistaja, tehnilised vajadused ja nende rahuldamine,         nõustamine                                                                                                                              

12.               Sotsiaalkindlustus, tervishoid ja arstiabi, rehabilitatsioon

                        

13.               Ühiskondlikud hooned, elamud, transport, keskkond

                               

14.               Kultuur, vaba aeg, sport      

                                                                           

15.               Rahvuslikud  keskused puuetega naiste küsimustes     

                                                                             

16.               Rahvusvahelised keskused            

                                                                 

17.               Regionaalne ja subregionaalne tegevus, projektide rahastamine  

                                                                                                                

18.             Statistilineinformatsioon, uurimistöö                                                                                                                          

  

Lisaks manifestis toodud spetsiifilistele soovitustele, soovitame, et kõik, kes on huvitatud selles suunas edasi töötamisest, võtaksid aluseks “ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglid”, mis on vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 1993. aastal ja kus sisaldub 22 põhireeglit. Standardreegleid läbi töötades on oluline silmas pidada, et Reeglite eesmärgiks on tagada puuetega tüdrukutele, poistele, naistele ja meestele kui ühiskonnaliikmetele samad õigused ja kohustused, nagu teistel.

                  

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                    

1.    Inimõigused, eetika

 

1.1                        Puuetega tüdrukute ja naiste inimõigusi ning põhivabadusi tuleks täiel määral       tunnustada ja austada. Neil peaks olema tervetega võrdsed võimalused kõigis       ühiskonnasfäärides. Tuleks tunnustada ühiskonna ligipääsetavuse olulisust       puuetega tüdrukute ja naiste jaoks, võtta tarvitusele abinõud, et tagada nende       juurdepääs informatsioonile ning kommunikatsioonile ja astuda samme, et teha       füüsiline keskkond ligipääsetavaks, vastavalt Standardreeglile nr.5.

 

1.2            Puuetega naisi tuleks informeerida nende kodaniku- ja inimõigustest, et nad       suudaksid ise otsusi langetada.

 

1.3      Tuleks vastu võtta ja juurutada seadused, mis tagaksid naistele õiguse võtta vastu            otsusi, mis puudutavad seksuaalelu, rasedust, uut reproduktiivtehnoloogiat,            adopteerimist, emadust ja muid olulisi küsimusi sellest valdkonnast.

 

 1.4             Puuetega naiste inimõigused hõlmavad ka nende õigust kontrollida ja vabalt ning             vastutustundlikult otsustada küsimuste üle, mis puudutavad nende seksuaalsust,             sealhulgas sugulist ning reproduktiivset tervist, ilma et nad siinjuures peaksid             taluma survet, diskrimineerimist või vägivalda.

            Ühtki puuetega naist puudutavat meditsiinilist otsust, milline tema puude põhjus ka             ei oleks, ei tohiks vastu võtta ilma naise teadliku nõusolekuta.

 

 1.5      Tuleks vastu võtta abinõud, et kaitsta vaimse tervise probleemide või                   õpiraskustega naisi, ja informatsiooni tuleks jagada neile kergesti arusaadaval                   viisil.

 

 1.6             Vajaliku respektiga kultuuriliste erinevuste suhtes, tuleks õhutada ausat ja

             avalikku diskussiooni sellistel teemadel, nagu  seksuaalsus ja seksuaalsed

                   eelistused, mida sageli peetakse liiga delikaatseteks, et nendega tegelda, et

            tõsta puuetega naiste, nende perekondade, professionaalsete töötajate ning

            kogu ühiskonna teadlikkust.

 

  1.7             Teistsuguste seksuaalsete eelistustega (nt lesbiliste) puuetega tüdrukute ja

            naiste olukorda tuleks valgustada kui inimõiguste valdkonda kuuluvat

             küsimust, mis ühtlasi puudutab nii naiste liikumist üldiselt, lesbiliste naiste

                    liikumist, kui kogu ühiskonda.

 

 1.8              Maades, kus kultuurilised ja religioossed traditsioonid teevad puuetega naiste jaoks    raskeks juurdepääsu meditsiinile, kutseharidusele, rehabilitatsioonile, tööle, jt.,             tuleks tarvitusele võtta abinõud, et tagada nende takistuste kõrvaldamine, nõnda et             puuetega naised ja tüdrukud saaksid mainitud hüvesid kasutada.

 

 1.9      Migrantidest puuetega tüdrukutel ja naistel peaksid olema samad õigused ja

             võimalused, mis teistel puuetega naistel ja tüdrukutel antud maal.

 

1.10        Uue reproduktiivtehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu, et vältida

          puuetega laste sündi, tuleks vaadelda eetilisest ja inimõiguste dimensioonist. 

                     Puuetest lähtuvat sünnieelset selektsiooni ei tohiks lubada.

 

 1.11.            Puuetega naist ei tohiks ei arstid, sugulased ega võimud õhutada ega   

                        sundida aborti tegema. Ärgu lubatagu diskussioone, kus inimest hinnataks

            majandusliku kasu seisukohast, või kus püütaks tõstatada küsimust, kas

            inimelu väärib säilitamist, või mitte. Peab austama puuetega naise

            otsust last saada või mitte saada.

 

 1.12    Eriliselt tuleks hea seista selle eest, et ei sooritataks katseid inimestega,

                     toetudes Inimelu ja Biomeditsiini Konventsioonile. Ka tuleks puuetega naisi

            kaitsta biotehniliste ja farmatseutiliste eksperimentide eest.

 

1.13      Kõigis maades tuleks toetada jõupingutusi selle nimel, et tagada puuetega

            naistele ja tüdrukutele, kes on end sidunud mõne religiooniga, võrdsed

                      võimalused koguduse tegevusest osa võtta, ja võtta tarvitusele abinõud, et

                      kaotada diskrimineerimine religioonisfääris. Usuline kirjandus tuleks teha

                      kättesaadavaks meelepuuetega naistele.

 

1.14      Puuetega naistel peaks olema õigus, ja nende käsutuses peaksid olema

                      võimalused kasutada õigust teha ennast kuuldavamaks nii    

                      emantsipatsiooni-, kui puuetega inimeste küsimustes.

 

 

2.    Rahvuslik ja Euroopa seadusandlus

 

 2.1      Kõigil riikidel on ülesanne luua seadusandlik baas, et võtta tarvitusele

                    abinõud, saavutamaks puuetega tüdrukute, poiste, naiste ja meeste täielik

            osavõtt ühiskonna elust, vastavalt Standardreeglile nr.15.

 

2.2.       Seadusandlus ei tohiks diskrimineerida puuetega inimesi ja ta peaks

                    hõlmama selliseid küsimusi, nagu sotsiaalkindlustus, takistused keskkonnas,

                    transport, meditsiiniline ja tehniline abi. Puuetega naiste erivajaduste

                    rahuldamist tuleks vaadelda, kui nende seaduslikku õigust. Euroopa riikide

                    põhiseadustesse, samuti nende lepingutesse Euroopa Liiduga tuleks sisse viia

            puudest lähtuvat diskrimineerimist keelav klausel. Seadusandlus peaks

                    lihtsustama puuetega inimeste olukorra parandamist nii perekonnas kui  

                    ühiskonnas.

 

2.3.       Rahvusvahelistele normidele vastavad seadused, kaitsmaks puuetega

                    tüdrukute ja naiste kodaniku- ning inimõigusi, tuleks vastu võtta nii

                    Euroopa, rahvuslikul, kui provintsitasandil. Seaduste vastuvõtmist peaks

            jälgima vastavad valitsusorganid, et tagada nende efektiivne elluviimine.

 

  2.4.             Puuetega tüdrukutele ja naistele on võimalik võrdseid võimalusi luua ainult

            juhul, kui kaotatakse diskrimineerivad hoiakud ja tegutsemisviisid, mis

                    takistavad võrdse ligipääsu loomist. Seega peaks seadusandjad olema valmis

            tagama, et sotsiaalkindlustussüsteem arvestaks puuetega naiste ja noorte

                     puuetega emade vajadusi; tuleks tegelda ühiskondliku transpordiga,

                     arvestades asjaolu, et mõnedes regioonides on tänu sotsiaalsetele ja

                     kultuurilistele oludele naised vähem liikuvad ja rohkem koduga seotud; ning

            mujal, kus puuetega naiste olukord nõuab spetsiaalseid seadusi.

 

2.5       Tuleks vastu võtta seadused, mis tagaksid puuetega naiste õigused

                      seksuaalse ahistamise ja vägivaldsuse korral nii ühiskonnas kui kodustes

            oludes, nt. hoolekandeasutustes, rehabilitatsioonikeskustes, 

             vanadekodudes, pansionaatides, jne.

 

2.6.      Euroopa Liidu uut puuetega inimestele lähenemise strateegiat tuleks ellu

            viia ja edasi arendada, lähtudes soo aspektist, konsulteerides aktiivselt

                      Euroopa puuetega naiste ja meeste organisatsioonidega.

 

   2.7.   Uute puuetega inimeste poliitika rõhuasetuste valguses Euroopa tasandil,

             peaksid kõik EL seadusandlikud aktid, poliitilised otsused ja algatused, mis

                     puudutavad puuetega inimesi või sugudevahelist võrdsust, arvestama

                     puuetega naiste eriolukorda.

 

   2.8.   Tuleks uurida, kas liikmesriigi ja/või Euroopa üldine ja puuetega inimesi

                      puudutav eriseadusandlus diskrimineerib puuetega naisi ja tüdrukuid.

 

 

3.    Konventsioonid ja muud rahvusvahelised seadusandlikud mõjutusvahendid

 

  3.1.    ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreegleid

             tuleks kasutada kui tähtsat abivahendit Euroopa riikide arenguks. Nii

                     rahvuslikul, kui rahvusvahelisel tasandil tuleks Standardreeglite elluviimisel

            pidevalt konsulteerida puuetega naiste ning nende organisatsioonidega.

 

3.2.      Kõik riigid, kes seda seni pole teinud, peaksid ratifitseerima Rahvusvahelise

                      Inimõiguste Konventsiooni, ÜRO Konventsiooni Igasuguse Naiste

                      Diskrimineerimise Kaotamise Kohta, samuti teised olulised dokumendid,

            nagu näiteks ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni, Rahvusvahelise

                      Tööorganisatsiooni Konventsiooni nr.159 Puuetega Inimeste

                      Professionaalse Rehabilitatsiooni ja Töö Kohta, ning Soovituse nr.168 samal

            teemal, Firenze Lepingu ja selle protokolli hariduse, teaduse ning

             kultuurialaste materjalide impordi kohta, või nendega ühinema. Nende

             konventsioonide soovituste elluviimisel ja sellest raporteerimisel tuleks

             silmas pidada soospetsiifilis aspekti, et seada puuetega naiste ja tüdrukute

             olukord vastavusse õigustega, mida konventsioonid neile tagavad.

                      Informatsiooni nende rahvusvaheliste seadusandlike dokumentide kohta

            tuleks laialt levitada.

 

3.3.      Naiste Diskrimineerimise Kaotamise Komitee (CEDAW) peaks kõigilt

            vastava konventsiooniga ühinenud riikidelt aktiivselt nõudma, viidates

                      CEDAW' soovitusele  nr.18/1991, et nad lisaksid oma perioodilistesse

                      raportitesse CEDAW'le Konventsiooni elluviimise kohta, informatsiooni

             puuetega naiste olukorrast. Riigid peaksid oma perioodiliste aruannete

            jaoks info kogumise käigus organiseerima seminare ja konsulteerima

            naiste õiguste eest seisvate valitsusväliste organisatsioonidega.

 

3.4.      Inimõiguste kohta käivates dokumentides sisalduv informatsioon,

                      Rahvusvaheline Leping Majanduslike, Sotsiaalsete ja Kultuuriliste Õiguste

            Kohta, Rahvusvaheline Leping Kodaniku- ja Poliitiliste Õiguste Kohta, ning

                      dokumendid, mis käsitlevad nende elluviimist, peaksid olema igaühele

                      kättesaadavad.

 

 

4.    Haridus

 

  4.1.             Tähtsaks eeltingimuseks elus võrdsete võimaluste saavutamisel on hea

             haridus. Puuetega naistel ja tüdrukutel peaks kogu elu kestel olema täielik

                  juurdepääs haridusele ja kutseharidusele ning õigus omandada alg-, kesk- ja

            kõrgem haridus ning neid tuleks julgustada neid õigusi kasutama, vastavalt

                  Standardreeglile nr.6. Õppetöö peab toimuma tavakoolides, kus on

                  hoolitsetud erivajaduste rahuldamise eest, aeglasemas tempos ja kasutades

             kõrvalist abi, kus see vajalik, või kus õpilane seda soovib.

 

  4.2.             Puuetega naisi ja tüdrukuid tuleks julgustada otsima võimalusi haridust

                     omandada, et nad areneksid täieõiguslikeks ühiskonnaliikmeteks.

                     Koolimajad peaksid olema füüsilisetl ligipääsetavad, alternatiivsed

                     õppevahendid kättesaadavad (Braille' kirjas, suures kirjas). Spetsiaalsed

                     abiõpetajad ja assistendid peaksid olema kättesaadavad vastavalt õpilaste

                     vajadustele.

 

4.3.      Kurtide ja pimekurtide tüdrukute ning naiste õppetöö peaks toimuma

       spetsiaalsetes kurtidele ja pimekurtidele mõeldud koolides, või tavakoolide

                      eriklassides. Õpetus peaks olema kultuuriliselt kõrgetasemeline, et tagada

            heade suhtlemisvilumuste omandamine ja maksimaalne iseseisvus. Kui

            õpe multimeediasüsteemide ja viipekeele kaudu on ametlikult tunnustatud,

            peaks kurtidel naistel olema õigus saada õpetust sel viisil.

 

   4.4.   Samuti on oluline õpetada puuetega tüdrukute ja naiste vanemaid ning

 pereliikmeid, kuidas arendada neis oskust oma puudega toime tulla ja

 saavutada teadlikkus puuetega naiste erivajadustest ning probleemidest.

            Oleks kasulik välja töötada koolitusprogramm kogu pere jaoks.

                      Olemasolevad käsiraamatud, nagu näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni              puuetega inimeste ühiskonnakeskse rehabilitatsiooni õpik, tuleks õppeotstarbel             muuta kättesaadavaks. Ka hooldajatele tuleks selgitada puuetega vanemate naiste             erivajadusi. On oluline, et täiskasvanud puuetegga naisi peetaks pigem             sõltumatuteks kui sõltuvateks oma perekondadest.

   

   4.5.   EL hariduspoliitika ja -programmid – algharidusest kõrghariduseni - peaksid

                      arvestama puuetega naiste eriolukorda. Tuleks arendada pidevharidussüsteemi.   Naised ja puuetega inimesed on omaette erilist tähelepanu nõudev sihtgrupp. On             vaja tõsta teadlikkust  topeltdiskirimineerimise riskist – nii soo kui puude tõttu.

 

   4.6.             UNESCO peaks oma haridusprogrammides, eriti kirjaoskuse arendamise

                      programmides, pöörama erilist tähelepanu puuetega tüdrukute ja naiste                muredele, arengule ja toimetulekule.

 

   4.7.   Neid, kes töötavad puuetega inimestega, tuleks ette valmistada kokku                      puutuma puuetega naiste ja tüdrukute homoseksuaalsuse probleemidega.

 

   4.8.   On äärmiselt oluline harida inimesi, kes kujundavad nägemust puuetega naistest ja             tüdrukutest, või käsitlevad puuetega naiste/tüdrukute probleeme –             ajakirjanikud/meedia, filmiloojad, jne., et nad suudaksid pakkuda positiivset             imidžit heategevuslikust või meditsiinilisest halastuskontseptsioonist kantu asemel.

 

4.9.      Teadlikkuse tõstmise programmides tuleks kasutada mitmesuguseid pilte

                      puuetega naistest ja tüdrukutest,et pakkuda selgemat ettekujutust puuetega

            naistest laiale publikule, eriti aga õpiraskustega naistele.

 

 

 

5.    Töö, kutseharidus

 

 

5.1.     Töö on määrava tähtsusega vahend puuetega naistele majandusliku

                     iseseisvuse tagamiseks ning eneseväärikuse ja sotsiaalse tunnustuse

                     saavutamiseks. Puuetega naisi tuleks ette valmistada selliselt, et nad

                     suudaksid tööturul läbi lüüa. Kui on vaja eriväljaõpet, siis ei peaks puuetega

            naised olema teistest naistest halvemas olukorras. Puuetega naistel peaks

            olema hea juurdepääs kõigile koolitusprogrammidele, ja neid peaks

                     aktiivselt julgustama seal osalema. Olemasolevad naistele mõeldud

             koolitusprogrammid tuleks muuta eriti hästi ligipääsetavateks puuetega

             naistele ja pakkuda neile vajaduse korral abi.

 

5.2.     Tööturul kehtivad seadused ja määrused ei tohi puuetega naisi

     diskrimineerida, ega takistada nende töölevõtmist, nagu sätestab

     Standardreegel nr.7.

  

   5.3.             Puuetega naisi tuleks julgustada otsima tööd, mis tagaks neile mõistliku

            palga ja seisundi. Puuetega naisi tuleks efektiivselt toetada, et nad tööd ei

                     kaotaks, olles kontaktis nende tööandjatega, ja kaitstes neid seadusandlike

                      vahenditega põhjendamatu, puudega seotud vallandamise eest.

 

5.4.    Väikettevõtete loomisel ja muul viisil ise enda tööandjaks olles, peaks

                       puuetega naistel olema võrdsed laenusaamisvõimalused ning neid tuleks

                       tunnustada täielikult kvalifitseeritud ettevõtjatena.

    

    5.5. Kogu EL töö- ja kutsehariduspoliitika ning vastavad programmid peaksid

    arvestama puuetega naiste eriolukorda. Naised ja puuetega inimesed on

    juba mitmetes programmides sihtgrupiks, millele pööratakse erilist

                       tähelepanu. On oluline tõsta puuetega naiste teadlikkust  topeltdiskrimineerimise riskist – nii soo, kui puude tõttu.

    

    5.6. Tuleks kehtestada eritingimused, et tagada puuetega naistele sama vaba

                       liikumine Euroopa tööturul, nagu tervetel naistel ja meestel, vastavalt vaba

                       liikumise põhimõtetele, nagu need on sätestatud EL lepingutes.

    

    5.7.             Avalikus sektoris töötajate arv, kus traditsiooniliselt töötab kõige rohkem

naisi, on paljudes EL liikmesriikides langemas. Tuleks uurida, millist mõju

           see avaldab puuetega naiste tööleidmisvõimalustele.

   

    5.8. ILO ja FAO, samuti teiste tööprobleemidega tegelevate organisatsioonide

           programmidesse peaksid kuuluma eriprogrammid  ja projektid Euroopas,

           pidades silmas puuetega naiste huve. Need organisatsioonid peaksid

           arendama tihedat koostööd puuetega naiste ning nende

           organisatsioonidega. Vajalikku toetust pakkudes tuleks puuetega naisi

           lülitada ka nende organisatsioonide tavalistesse projektidesse ja

           programmidesse.

 

5.9.                        Paljud ametid, mida praegu peavad terved naised ja/või mehed ning mille

               juurde kuulub puuetega naiste elu üle otsustamine, peaksid saama

  kättesaadavaks ka puuetega naistele. Selleks tuleks puuetegs naisi

  mõningates ametites positiivsekt diskrimineerida.

 

5.10.                       Migrantidest puuetega tüdrukutele ja naistele tuleks pakkuda vajalikku

       tuge ja võimalust oma oskused välja arendada kutsehariduse omandamise

       kaudu ning leida sobiv töö.

5.11.                    Kurtidele naistele tuleb pakkuda võimalust kutsehariduse omandamiseks

                         viiepekeele abil, nagu see nende kodumaal kasutusel on.

 

5.12.                  Puuetega naistele pakutakse võimalust omandada töökoht ja saada

                kutseharidust kõigi strateegiate abil, mis soodustavad teadmiste ja

                kvalifikatsiooni omandamist, ning tal on õigus jõuda karjääri tippu nii

                era- kui avalikus sektoris.

   

      5.13.            Vabatahtlikena töötavad puuetega naised peaksid saama kasutada

                          neidsamu hüvesid ja abi, nagu need naised, kes töötavad palga eest. 

                          Vabatahtlikena töötavatele naistele tuleks võimaldada vajalikku

                          rahalist toetust, et nad suudaksid olla endale nii tööandja, kui töövõtja

                          rollis. Lisaks vajalikule rahalisele toetusele,puuetega naisel endale,  tuleks

                          teda piisavalt toetada, et ta suudaks mängida ka ülemuse rolli.

 

 

6. Abielu, Seksuaalsuhted, Vanemaksolemine, Perekonnaelu

 

 

6.1.      Kooskõlas Standardreegliga nr. 6, peaks puuetega naistele olema tagatud

   õigus luua perekond, olla lähisuhetes vastassoo esindajatega, olla

                      seksuaalsuhetes, saada emaks.

 

   6.2.             Arvestades, et paljude puuetega naiste jaoks on väga raske leida elukaaslast

             ja luua perekonda, tuleks neid selles vallas õpetada ja nõustada.

          Massimeediat tuleks julgustada mängima olulist rolli, et kaotada negatiivsed

            hoiakud sedalaadi suhete vastu, nagu puuetega naiste abielu ja

                     vanemaksolemine. Tavalised üksikute inimeste kokkuviimisega tegelevad

                     organisatsioonid ei peaks puuetega naisi ega mehi oma klientuuri hulgast

            välja lülitama, vaid pakkuma neile samasuguseid teenuseid, nagu teistele

                     meestele ja naistele. Nende organisatsioonide töötajad tuleks välja

             koolitada tööks puuetega inimestega.

  

   6.3.             Puuetega naistel peaks olema ligipääs pereplaneerimise meetoditele, samuti

                      informatsioonile nende keha seksuaalse funktsioneerimise kohta. Seda 

                      informatsiooni tuleks pakkuda kassettidel, suures kirjas, Braille' kirjas,

                      pildiraamatutena ja viipekeeles, või selle ala ekspertide poolt, nt. nõustajad

             kohalikes sotsiaalabiasutustes. Ühtki naist ei tohi sundida aborti tegema.

 

   6.4.             Puuetega vanematel, nii meestel kui naistel, peaks olema õigus isiklikule

                      abistajale. Isikliku abistaja osa laste eest hoolitsemisel peab olema selgelt

            paika pandud ja puuetega laste vanemate (või üksikvanemate) tugigrupid

            ning (väikeste) puuetega laste vanemate isiklikud abistajad saaksid siin

            toeks olla.

         

     6.5. Puuetega last kasvatavatel üksikvanematel, nii meestel kui naistel, peaks

            olema õigus isiklikule abistajale, nõnda et mõlemad jagaksid võrdselt laste

            eest hoolitsemise vastutust. Isikliku abistaja osa laste eest hoolitsemisel

            peab olema selgelt paika pandud, ja puuetega vanemate ning väikeste

            lastega puuetega vanemate tugigrupid ning isiklikud abistajad saaksid siin

            toeks olla.

 

   6.6.   Õigus luua perekond, olla lähisuhetes, saada emaks, peab olema

             garanteeritud puuetega lesbilistele või biseksuaalsetele naistele, kooskõlas

            ÜRO Standardreegliga nr. 9. Eelarvamused homoseksuaalsuse suhtes

            üldiselt ei peaks mõjutama puuetega lesbiliste või biseksuaalsete naiste

                      võimalusi leida vajalikku (rahalist) toetust, tehnilist abi, saavutada

             majanduslikku sõltumatust, olla iseseisev lesbiline või biseksuaalne naine,

             ei üksi elades ega hoolekandeasutuses.

 

   6.7.   Tuleks õhutada toetusaktsioone puuetega laste puuetega emadele või

            tervete laste puuetega emadele.

 

   6.8.   Tuleks loobuda seadusandlusest, mis piirab õpiraskustega naiste õigusi

            elada seksuaalelu, säilitades samas erilise kaitse naistele, kes võivad

            kergesti ahistamise ohvriks langeda.

 

   6.9. Nende naiste jaoks, kes ei ole suutelised andma teadlikku nõusolekut

  sündivuse piiramiseks, peaks olema seaduslik kaitse. Eriti just 

  kontratseptiivide kasutamist või raseduse katkestamist ei tohiks puuetega

          naistele kunagi peale sundida, ühtlasi peaks raseduse katkestamine

          toimuma ainult kohtu loal. Lisaks peaks asjatundlikku

          pereplaneerimisteenust pakutama õpiraskustega naistele. Steriliseerimine ei

          peaks kunagi toimuma ilma naise nõusolekuta, ja naist, kes ei ole võimeline

          nõusolekut andma, peaks tohtima steriliseerida ainult ilmsete

          meditsiiniliste näidustuste korral ning ka siis kohtu loal.

 

  6.10.Puuetega naistel kui emadel peaksid olema tervete naiste ja meestega

          võrdsed õigused meedikute abile ja toetusele nii raseduse ajal kui selle järel,

          samuti võrdsed õigused tööturul, mis puutub emadus- või isaduspuhkusse

          ja sotsiaalhoolekandesse. Tingimused peaksid olema võimalikult soodsad

          kõigis EL liikmesriikides, nad ei tohiks puuetega naisi diskrimineerida.

          Samad õigused peaksid olema kättesaadavad ka EL riikidesse

          emigreeruvatele puuetega naistele, olgu nad siis töölised või lihtsalt

          kaasasõitjad.

 

  6.11.Tuleb muuta olemasolevat emadusideoloogiat, kuna see on diskrimineeriv

          puuetega naiste suhtes, eriti mis puudutab lastesaamist, nende naiste õigust

          lahutuse, adopteerimise, kasuvanemluse ja teiste sotsiaalse vanemluse

          vormide kaudu laste hooldajaks saada, samuti lapse saamist kunstliku

          viljastamise teel.

 

 

7.    Vägivald, seksuaalne ahistamine ja turvalisus

 

 

  7.1. Tuleks täielikult tunnustada puuetega tüdrukute ja naiste õigust saada

         kaitstud vägivalla eest. Vägivald puuetega tüdrukute ja naiste suhtes on suur

         probleem ning statistika näitab, et puuetega tüdrukud ja naised võivad oma

         haavatavuse tõttu eriti kergesti vägivalla ohvriks langeda. Puuetega naistele

         peaks olema tagatud kontroll oma keha üle, et kaitsta neid füüsilise ja     

        seksuaalse  vägivalla eest. Eriti oluline on see nende puuetega naiste jaoks,

        kes peavad kaua aega viibima haiglates, rehabilitatsiooni- ja muudes asutustes.

 

7.2.      Tuleb juurutada spetsiaalsed programmid sellise vägivalla vältimiseks (nagu

   on juba käivitatud Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias ja Austrias), eriti

   pidades silmas nende tüdrukute ja naiste erivajadusi, kes vajavad abi

          hügieeniprotseduuride juures. Neid tuleks informeerida, kuidas hoiduda

          vägivallast, kuidas saada aru, et vägivalla-akt on toimunud, ja kuidas sellest

   teatada. Eriti haavatavad on vaimse tervise probleemidega, õpiraskustega,

          suhtlemisraskustega ja/või raske puudega tüdrukud ning naised.

 

7.3.      Puuetega tüdrukutel ja naistel peaks olema juurdepääs üldistele ning

          spetsiifilistele õppeprogrammidele, vastavalt nende vajadustele, ja seal, kus

          puuetega naiste integreerumine ühiskonda on raskendatud, tuleks neile

          pakkuda toetust, et integreerumine kulgeks sujuvamalt.

 

   7.4. Puuetega naisi, nende perekondi ja kõiki, kes töötavad puuetega naistega,

          tuleks põhjalikult informeerida, kuidas kaitsta neid seksuaalse ahistamise

          eest. Puuetega, eriti vaimse puudega naiste ahistamise kohta tuleks välja

          töötada ja kehtestada vastav seadusandlus ning kohtutöötajad, kellel võib

          sellise probleemiga kokkupuude tekkida, peaksid vastava väljaõppe saama.

          Vaimse puudega naistele pakutakse välja sarnase kultuuri- ja etnilise

          taustaga naisvalvureid ning -teenindajaid. Kahjulikud hoiakud ja praktikad

          tüdrukute ning naiste kallal, nt. naise suguelundite vigastamine, tuleks välja

          juurida nii naistele kui meestele mõeldud haridusprogrammide, samuti

          kriminaalseadusandluse kaudu.

 

  7.5. Sellised varjupaigad, nagu näiteks naiste turvakodud ning teised tavalised

 organisatsioonid ja nende asutatud varjupaigad ning infovahendid ja

 nõustajad (brošüürid, telefoninumbrid, psühhoterapeudid, jne.) naiste

         ahistamise valdkonnas peaksid olema kättesaadavad ka kõikvõimalike

         puuetega naistele.

  

  7.6. Puuetega tüdrukute ja naiste olukord peaks olema üks uurimisobjekte

  spetsiaalse rapprti jaoks naistevastase vägivalla kohta  ÜRO Inimõiguste

         Komisjonile. Euroopa riikides peaks läbi viidama spetsiaalseid uurimusi.

 

  7.7. Silmas pidades, et puuetega naistel on suurem risk vägivalla ohvriks langeda,

         tuleks erilist tähelepanu pöörata puuetega naise vaimsele tervisele pärast

         vägivallaakti, vägistamist või sellega ähvardamist.

 

  7.8.  Euroopa Parlamendi poolt nõutav iga-aastane aruanne vägivalla ja

         diskrimineerimise kohta puuetega inimeste suhtes peaks eraldi käsitlema

         puuetega tüdrukute ja naiste olukorda ning tegema ettepanekuid puuetega

         naiste seadusandliku kaitse parandamise kohta vägivalla eest.

 

7.9.           Tuleks astuda samme, kaitsmaks tüdrukuid ja naisi sandistava suguelundite

        vigastamise eest, mida ÜRO Naiste Konverentsi Tegevusplatvorm nimetab

        kuriteoks.

 

 

 

 

 

 

8. Võimaluste avardamine, juhiomaduste arendamine, osavõtt otsuste

    langetamisest

 

 

8.1.      Juhiomaduste arendamise eesmärk peaks olema aidata puuetega tüdrukutel

          ja naistel leida eneseväärikust ning julgustada neid asuma juhtivatele

          kohtadele, et neist saaksid täieõiguslikud ühiskonnaliikmed, ja õhutada

          neid ikka rohkem osa võtma juhtivorganite tööst kõigis maades ühiskonna

          kõigil tasanditel.

 

   8.2. Puuetega naisi peaks julgustama ja vastu võtma koolitusprogrammidesse

          rahvuslikes ühendustes, mis tegelevad juhtimis- ja management'i kursuste

          korraldamisega. Tuleks ka korraldada spetsiaalseid programme puuetega

          naiste ja tüdrukute jaoks, et nad ühtlasi saaksid osaks olemasolevatest

          naiste koolitusprogrammidest.

 

  8.3. Juhtimiskoolitusi, haridusprogramme ja täiendkoolitust, et organiseerida

         kooperatiivset tegevust ja tuluüritusi, tuleks korraldada kohapeal, ka

         maapiirkondades, et tõsta puuetega naiste teadlikkust oma olukorrast

         rohujuure tasandil ning stimuleerida nende aktiivset osavõttu.

 

  8.4. Spetsiaalsed koolitusprogrammid tuleks algatada ja neid toetada nii

         kohalikul, kui regionaalsel tasandil, paljudes Euroopa maades, kus puuetega

         inimeste liikumises osalevad naised teadlikult toetavad üksteist erinevatel

         eluetappidel, erinevatel arengu- ja uute võimaluste leidmise etappidel.

 

  8.5. Mitmed Euroopa kohalikud organisatsioonid, samuti ÜRO süsteemi kuuluvad

         organisatsioonid, peaksid puuetega naisi toetama nende püüdlustes

         omandada juhioskusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, FAO ja UNESCO

         poolt väljatöötatud mudeli järgi. Tuleks teha tõsist tööd, et ka puuetega

         naistest saaksid juhendajad.

 

  8.6. Euroopa Liidu süsteemi erievad struktuurid, tema programmid ja projektid

         peaksid toetama puuetega naisi nende võimaluste avardamisel võtta

         ühiskonna elust aktiivselt osa.

 

  8.7. Uues, sõltumatus Euroopa Puuetega Inimeste Foorumis peaksid olema

         esindatud võrdselt nii naised kui mehed, mis oleks oluliseks poliitiliseks

         juhtlõngaks tema otsuste langetamisel, mis puutub näiteks presidendi

         valimisse ja inimeste nimetamisse erinevate komiteede liikmeteks ning

         erinevaid ülesandeid täitma. Kõik EDF liikmesorganisatsioonid peaksid

         pidama puuetega tüdrukute ja naiste võimaluste avardamist üheks oma

         põhimuredest.

 

8.8.      Juurdepääsu informatsioonile peaks loetama iga ühiskonnaliikme

   demokraatlikuks õiguseks. Puuetega naistel peaks olema juurdepääs

          igasugusele infole , mida nad vajavad, kui soovivad kasutada oma

          seaduslikke, poliitilisi ja inimõigusi.

 

   8.9. Euroopa puuetega naised peaksid koostama ning levitama informatsiooni ja

  teadlikkust tõstvaid materjale, mis oleks mõeldud otsuste langetajatele nii

          rahvuslikul, kui Euroopa tasandil, aitamaks neil mõista, et puuetega naiste

          mitmepidine diskrimineerimine võib olemas olla. Esimeseks sihtgrupiks on

         inimesed, kes on seotud puuetega inimeste poliitikaga üldiselt, samuti need,

         kes tegelevad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimustega. Sama tähtsad

         on otsuste vastuvõtjad valitsuse poliitika tasandil.

 

   8.10.Puuetega naised peaksid saama nähtavamaks mitmesugustes

           organisatsioonides, mis tegelevad puuete problemaatikaga,

           sotsiaalküsimustega, poliitikaga ja ühiskonnaga üldiselt. Tuleks algatada

           spetsiaalseid projekte, et seda sihti saavutada, samuti leida rahalisi

           vahendeid, et leiduks projektides osalejaid.

 

 

9.    Erineva kultuuritaustaga naised

 

 

   9.1. Erineva kultuuritaustaga naised, kes elavad kodumaast eemal, tuleks välja

          tuua nende haavatavast olukorrast  ning neil peaks olena õigus kasutada

          neidsamu võimalusi oma potentsiaali  arendamiseks, mis on antud maa

          põliselanikest naistel.

  

   9.2. Tuleks uurida puuetega naispõgenike olukorda. Põgenikelaagrites tuleks

          hakata õpetust jagama ja see peaks olema üks tähtsaimaid prioriteete.

          UNCHR poolt avaldatud Juhtnööre puuetega põgenike asjus tuleks kasutada

          kui tähtsaid näpunäiteid, kuidas aidata puuetega põgenikest tüdrukuid ja

          naisi.

 

   9.3. Tunnistades meie Euroopa ühiskonna multikultuursust ning ühtlasi

 võimalikke probleeme, mida tekitab paljude puuetega naisimmigrantide

          sotsiaalmajanduslik situatsioon, tuleks erilist tähelepanu pöörata

          naisimmigrantide teelt takistuste kõrvaldamisele.

 

10. Teadlikkuse tõstmine, massimeedia, kommunikatsioon ja informatsioon

 

 

  10.1. Kõik riigid peaksid tegutsema selles suunas, et tõsta ühiskonna teadlikkust

          puuetega tüdrukutest ja naistest, nende õigustest, nende vajadustest, nende

          potentsiaalist ja panusest ühiskonna arengusse, vastavalt Standardreeglile

          nr.1.

 

  10.2. Ühiskonna kõigil tasanditel peavad puuetega naised nähtavamaks saama.

           Meedia mängib olulist rolli, levitades informatsiooni puuetega naiste kohta

           ja ta võib inimeste hoiakuid soodsas suunas mõjutada. Et seda saavutada,

           oleks ääretult oluline levitada massimeedia kaudu (TV, ajalehed) ühiskonna

           kõigil tasanditel portreetutvustusi või positiivseid kirjeldusi puuetega

           naistest. Soovitavalt puuetega naiste organisatsioonide poolt nimetatud

           puuetega naistega tuleks aktiivselt nõu pidada, nad peaksid tutvustustest

           osa võtma ja tutvustama programme. Kuna toimub nii raadio- kui TV-

           programmide vahetus nii regionaalsel, kui rahvusvahelisel tasandil, võib

           neid programme väga laialt levitada. Positiivse keele kasutamist ja valikut

           puuete ning naiste probleemide kirjeldamiseks tuleks julgustada ning

           meedia peaks sellesse suhtuma kogu tähelepanuga.

 

10.3.                        Televisiooni, raadiot ja ajakirjandust tuleks õhutada välja töötama

             programme, mis vastaks puuetega naiste vajadustele, koostöös puuetega

             inimeste organisatsioonidega. Eriti tuleks vaeva näha sellega, et

             massimeedia kaudu harida publikut mõistma, et ka vaimse tervise

             probleemid on puue - kuigi neid silmaga ei näe. Erilist tähelepanu tuleks

             pöörata kõigile nähtamatute puuete vormidele.

 

     10.4. Aktiivsete puuetega naiste näide aitaks inimeste teadlikkust tõsta, ning

              ühtlasi oleks positiivseks rollimudeliks teistele puuetega naistele ja

              tüdrukutele.

 

     10.5. Rahvusliku puuetega naiste võrgustiku loomine oleks tähtsaks sammuks

              informatsiooni jagamisel. Sellise võrgustiku loomine peaks olema

              kohalike võimuorganite ja puuetega naiste ühine vastutus.

 

     10.6. Puuetega naisi ja nende õigusi puudutavad põhidokumendid peaksid

              olema kättesaadavad nii kohalikes, kui üldarusaadavates keeltes ning

              kergema käsitsemise huvides erinevates formaatides.

 

     10.7. Puuetega naistele peaks olema kindlustatud tervetega võrdne juurdepääs

              mitmesugustele info komponentidele, mis moodustavad infoühiskonna.

              Internetiühendus ega veebilehed ei peaks sisaldama infot, mis puuetega

              naisi ja tüdrukuid kuidagi riivaks. Puuetega naised peaksid selle eest hea

              seisma Euroopa tasandil, koostöös Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi

              ja Euroopa Naiste Lobby'ga. Ka teised Euroopa Liidu infoühiskonda

              puudutavad algatused ei peaks olema puuetega naiste suhtes

              diskrimineerivad. Arendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat,

              tuleks arvestada nii nende majanduslikke, kui koolitusaspekte; samuti

              võrdsete võimaluste loomist kõigile, vanusest hoolimata.

 

     10.8. Tuleks korraldada toetusaktsioone, mille eesmärgiks on kindlustada, et

              nägemis- ja kuulmispuudega naistel oleks juurdepääs igat liiki

              informatsioonile.

 

 

11.       Iseseisev elu, isiklik abistaja, tehnilised vajadused ja nende        rahuldamine, nõustamine

   

 

    11.1. Puuetega naistele tuleks luua võimalusi elada iseseisvalt väljaspool

             hoolekandeasutusi., pakkudes neile isikliku abistaja teenust, vastavalt

             tegelikele vajadustele.

 

    11.2. Puuetega naistel peaks olema võimalus saada nõustamist teistelt puuetega

             ja sarnase elukogemusega naistelt. Seda teenust peaks pakutama

             naisorganisatsioonide, puuetega inimeste ühenduste,

             sotsiaalhooldusasutuste ja kohalike asutuste kaudu.

   

    11.3. Kuna puuetega naistel on raskendatud ligipääs varustusele ja tehnilistele

   abivahenditele, tuleks vajalikku varustust toota kohapeal. Seda tuleks

             puuetega naistele jagada väikese tasu eest või tasuta. On tungivalt

             soovitatav koostada kohalikul ja rahvuslikul tasandil programme

             varustuse ja tehniliste abivahendite tootmiseks, mis hõlmaksid ka

            puuetega naiste koolitust abivahendite tootmiseks ning kasutamiseks.     

            Tehnilised abivahendid peaksid rahuldama nii naiste funktsionaalseid

            vajadusi, kui ka esteetilisi nõudmisi ja soove abivahendite disaini,

            materjali ning kvaliteedi suhtes. Kui selliseid abivahendeid pole võimalik

            kohapeal hankida, tuleks jagada importvahendeid seal, kus nende järele on

            vajadus, olgu tööl või kodus.

 

11.4.                        Puuetega tüdrukud ja naised vajavad  tehnilisi abivahendeid ja abi, mis on

             spetsiifiliselt kohandatud nende erivajadustega. Abi tuleks pakkuda viisil,

             mis on kooskõlas tüdrukute ja naiste kultuurilise ning religioosse

             taustaga.

 

11.5.                        EL liikmesriigid peaksid ajama sellist rahandus-, maksu- ja

             impordipoliitikat, mis võimaldaks abivahendeid kätte saada minimaalse

             tasu eest.

 

    11.6. Tuleks soodustada kõigi jaoks sobivaid disainiprintsiipe, et vähendada

             puuetega inimeste vajadusi eriliste tehniliste lahenduste järele. Tehniliste

             erilahenduste otsimisele tuleks puuetega inimesi kaasata igal tasandil, ja

             puuetega naised peaksid siin osalema puuetega meestega võrdsetel

             alustel. Üleeuroopalised ja rahvuslikud institutsioonid, mille ülesandeks

             on tehniliste abivahendite täiustamise toetamine või standardiseerimine,

             peaksid soolist aspekti arvesse võtma.

  

   11.7. Kurtidele naistele peaks olema alati, igal pool ja igas olukorras kättesaadav

            viipekeele tõlk (näiteks kohaliku tähtsusega, usulised, kultuurilised ja

            poliitilised sündmused), et nad saaksid neist sündmustest täisväärtuslikult

            osa võtta ja ühiskondlikus elus aktiivsemalt osaleda. Et kurtidel naistel

            oleks võimalus valida mees- või naistõlgi vahel, tuleks toetada nais-

            viipekeeletõlkide väljaõpet.

 

   11.8. Kuigi soovime toetada Iseseisva Elu liikumist, peaks õpiraskustega naistel,

            juhul kui nad siiski elavad edasi hoolekandeasutuses, olema võimalus

            valida, kas elada ainult naiste, või meeste ja naiste hulgas. Samuti peaks

            neil olema võimalik valida samast või vastassoost personali ja isiklikku

            abistajat.

 

  

12.               Sotsiaalkindlustus, tervishoid ja arstiabi, rehabilitatsioon

 

 

SOTSIAALKINDLUSTUS

 

 

   12.1. Puuetega naiste majanduslik olukord peaks olema piisavalt hea, et nad

            võiksid elada väärikalt, olgu vallalistena, abielus, või mõnes muus suhtes.

            Toetuste ja abi, isikliku abistaja teenuse, jne. kättesaadavus ei peaks

            sõltuma naise perekonnaseisust. Toetused ei peaks sõltuma sissetulekust.

            Kui naistel on õigus saada toetusi, peaksid need kätte saama nad ise,

            mitte nende perekonnad.

 

   12.2. Ühiskonnas on laialt levinud arvamus, et naiste ülesanne on teisi teenida.

            Arusaamu soorollidest tuleks arendada võrdõiguslikkuse vaimus, ja

            ootused puuetega naiste suhtes peaksid arenema positiivsemaks ning

            mitmekülgsemaks.

  

   12.3. Seadused ja praktika, mis häirib puuetega naiste osalemist tööturul, tuleks

           ümber vaadata, et kaotada puuetega naiste tööhõivet takistavad asjaolud.

           Naistel peaks olema võimalik saada sobiva suurusega baastoetust, et

           kompenseerida puudega seotud kulusid, nagu isiklikud abistajad,

           viipekeele tõlgid, juhtkoerad, transport, majapidamine, tehnilised

           abivahendid ja tervishoid. Puuetega naistel peaksid olema vabaks

           ringiliikumiseks teiste EL kodanikega võrdsed võimalused.

 

  12.4. Puuetega naistel peaks olema õigus ja võimalus endale abistajaid valida.

           Tuleks võtta tarvitusele abinõud hooldustöötajate olukorra parandamiseks.

          

 

TERVIS JA ARSTIABI

 

  12.5. Iga maa peaks, kooskõlas Standardreegliga nr.2, kindlustama puuetega

           tüdrukutele ja naistele efektiivse arstiabi.

 

  12.6. Kõigis maades peaks esmatasandi arstiabi katma puuetega naiste

    vajadused kodus, või võimaldades neile pääsu polikliinikutesse ja

           haiglatesse. Kõigi maade võimud peaksid hea seisma selle eest, et

           esmatasandi arstiabi osutavad meedikud suudaksid ära tunda tekkivat

           vaimse tervise probleemidega seotud puuet, ja tegutseda vastavalt

           olukorrale. Tuleks arvestada ka patsientide vanust, et igale elutsüklile

           spetsiifilised nõudmised saaksid rahuldatud.

 

  12.7. Tuleks vastu tulla igat liiki nõudmistele, pakkudes odavaid võimalusi

           koduseks ja haiglas osutatavaks arstiabiks olemasoleva tervishoiusüsteemi

           raames.

 

  12.8. Kõigis arsti sekkumist vajavatest olukordades, eriti günekoloogia

           valdkonnas, on oluline suhtuda puuetega naisesse lugupidavalt, võttes

           eriliselt arvesse nägemispuudega ja tõlgi abi kasutavate naiste vajadusi.

 

  12.9. WHO ja teised kompetentsed organisatsioonid peaksid suunama valitsusi

           pakkuma sobivaid koolitusprogramme tervishoiutöötajatele, pidades

           silmas puuetega naiste ja tüdrukute erivajadusi.

 

  12.10.Ei tohiks olla mingit diskrimineerimist, vanusest sõltumatult, puuetega

           naiste suhtes, mis puutub tervishoiuteenuste kättesaadavusse ja nende

            vajalikkuse tõlgendustesse.

 

  12.11.Sõjast haaratud piirkondades peaks leidma võimalusi teenindada

            puuetega tüdrukuid ja naisi liikuvates tervisekeskustes.

 

  12.12.Tuleks toetada multidistsiplinaarset tervishoidu ja arstiabi ning

            uurimistööd, nt. neuroloogia, günekoloogia, gerontoloogia,

            sotsiaalteaduste, jm. valdkondades, et luua terviklikumat pilti

            soospetsiifilistest puuetest ja haigustest.

 

12.13.                     Puuetega naisi ja tüdrukuid tuleks informeerida ohust saada HIV-viiruse

     kandjateks või haigestuda AIDSi. Siinkohal on väga oluline info jagamine

            rasedusvastaste vahendite kohta, samuti seksuaalkasvatus.

 

   12.14.HIV-positiivseid ja AIDSi haigestunud naisi ning tüdrukuid tuleks kohelda

      kui puuetega naisi ja tüdrukuid ning seega peaksid neil olema samad

             õigused ja privileegid, nagu teistel puuetega naistel ja tüdrukutel

             ning nende huvide kaitse peaks kuuluma puuetega inimeste

             organisatsioonide huviorbiiti.

 

   12.15.Kõik maad peaksid, kooskõlas Standardreegliga nr.3, tagama

             rehabilitatsiooni kättesaadavuse ilma seksuaalsete eelarvamusteta kõigile

             naistele ja tüdrukutele. Puuetega naised ja tüdrukud peaksid saama

             rehabilitatsiooni, mis annaks neile avaramad> võimalused kodus ja

             perekonnas, ning lubaks neil täisväärtuslikult osaleda hariduselus ja

             tööturul. Meditsiiniline rehabilitatsioon peaks olema sooneutraalne ja

             kättesaadav kõigile puuetega naistele vanusest sõltumatult.

 

   12.16.Ühiskonnakeskset rehabilitatsiooni peaks pakutama nii kõigis maa-, kui

             linnapiirkondades, kaasates kõigil tasanditel töösse puuetega naisi

             endid.

 

   12.17.Rehabilitatsioon peaks hõlmama ka koolitust naise kehakeele ja

            enesekehtestamise alal. Spetsiifilised rehabilitatsiooniskeemid tuleks

            välja töötada iga puuetega naiste grupi jaoks, tehes tihedat koostööd

            nende organisatsioonidega.

 

  12.18.Kurtidel naistel on õigus õigeagsele diagnoosile ja kasule, mida võib

            tuua kõneteraapia, kasutades nii viipe-, kui sõnalist keelt.

 

 

13.Ühiskondlikud hooned, elamud, transport, keskkond

 

 

  13.1.Tuleks vastu võtta seadused, mis nõuaksid keskkonna kohandamist ja

          muutmist, et puuetega naistel oleks ligipääs kõigile hoonetele, kaasa

          arvatud, kuid mitte ainsatena, haiglad, hariduskeskused ja ühiskondlikud

          hooned, mida kasutavad kõik inimesed.

 

  13.2.Kõik ehitatavad hooned peaksid olema kättesaadavad puuetega naistele, et

          nad pääseksid ligi igat tüüpi elumajadele.

 

  13.3.Puuetega inimeste organisatsioonid peaksid valima endi hulgast,

          soovitatavalt konsultantide, nõuandjate või ekspertidena, puuetega naisi,

          kes osaleksid kõigis planeerimise ja otsustamise järkudes, et tagada naiste

          kaasatus isiklikku, perekonna- ja ühiskondlikku ellu.

 

  13.4.Transport peaks olema kättesaadav kõigile puuetega inimestele, et tagada

          neile võimalus iseseisvalt liikuda. Ei tohiks olla mingit diskrimineerimist

          puuetega tüdrukute ega naiste suhtes, hoolimata puudeliigist (ratastooli või

          juhtkoera kasutamine). Ka puuetega emadel peaks olema võimalus oma

          lapsi soovikohaselt transportida.

 

13.5. Transpordi eest vastutavad isikud peaksid eriliselt pingutama selle nimel,

     et puuetega naistel oleksid samad ligipääsuvõimalused ja et kõik teenindajad     kohtleksid neid sama väärikalt ja diskrimineerimiseta, nagu puuetega mehi.

 

   13.6.Kurtidel ja kuulmispuudega naistel on õigus mobiilsusele, mitte ainult

           ühiskondlikes eriotstarbelistes transpordivahendites, vaid eelkõige peaks

           paranema nende ligipääs massikommunikatsioonivahenditele,

           informatsioonile ja televisioonile viipekeele ning subtiitrite kaudu. Kurtidel

           ja kuulmispuudega naistel peaks olema ka õigus kasutada muuseumides

           ning avalikes kohtades videosid, ning kasutada õnnetusjuhtumite,

           tulekahjude ja teiste ohtude puhul hädasignaale.

 

   13.7.Puuetega naised tunnistavad tänapäevase elustiili mõju keskkonnale.

           Kahjustades ökoloogilist tasakaalu, seda nii mikro- kui makrotasandil,

           põhjustab inimene keskkonnas kõrvalekaldeid, mis võivad kaasa tuua

           haigusi. Näiteks sellest on allergiad ja geneetilised häired, mis on

           põhjustatud tööstusjäätmetest, mõned uurimused viitavad ka selliste

           haiguste, nagu  nt. Parkinsoni tõve, suhteliselt suurt esinemissagedust

           intensiivse maaviljelusega piirkondades, kus kasutatakse ohtralt pestitsiide

           ja väetisi. Samas võib linnaplaneerimine ära hoida vaimse stressi

           seisundeid. Elustiili muutused võivad pikemas perspektiivis haigusi ära

           hoida. On pikk nimekiri keskkonnakahjustustest, mis võivad kaasa tuua

           haigusi ja puudeid. Euroopa puuetega naised soovivad rõhutada

           keskkonnaalase teadlikkuse tähtsust ning toetada edasist uurimistööd ja

           teadlikkuse tõstmist keskkonna ja puuete seoste kohta.

 

 

14.              Kultuur, meelelahutus, sport

 

 

  14.1.Kõik maad peaksid hea seisma selle eest, et puuetega naised ja tüdrukud

          võiksid osa saada kultuuriüritustest ning ise neis osaleda võrdsetel alustel

          teistega ja kasutada oma loovat, kunstilist ja intellektuaalset potentsiaali.

          Tuleks toetada kultuuriprojekte, kus õpiraskustega naised ja tüdrukud

          saaksid arendada oma loovust.

 

  14.2.Kohad, kus toimuvad kultuuriüritused ja osutatakse kultuuriteenuseid,

          peaksid olema puuetega naistele kättesaadavad.

 

  14.3.Puuetega naistel ja tüdrukutel peaksid olema teistega võrdsed võimalused

          meelelahutuseks ja sportimiseks.

 

  14.4.Tuleks astuda samme, et puuetega naised võiksid saada professionaalseteks

          kunstnikeks mitmetel aladel.

 

 

15.              Rahvuslikud keskused puuetega naiste küsimustes

 

 

  15.1.Tuleks asutada rahvuslik komitee, kuhu kuuluksid rahvuslike

      naisorganisatsioonide ning valitsuse esindajad, puuetega naised

      valitsusvälistest organisatsioonidest ja kogemustega inimesed. Sellele

     komiteele peaks kuuluma keskne koht puuetega naiste probleemidega

     tegelemises. Komitee peaks tegutsema ülemaalise jõuna, et suruda läbi

     soovitusi puuetega naiste asjus, ning koostama programme võrdsete

     võimaluste loomiseks ja puuetega naistele täisväärtusliku osalemise

     võimaldamiseks ühiskonna elus. Rahvuslikud keskused peaksid ühiselt

     moodustama üleeuroopalise võrgustiku.

 

  15.2.Rahvuslik keskus peaks olema ka tihedalt seotud olemasolevate ja loodavate

          rahvuslike puuetega inimeste komiteedega (PIK) (Eestis on see lühend küll

          käibel Puuetega Inimeste Koja tähenduses. M.K.), kooskõlas ÜRO

          Standardreegliga nr. 17. Selliseid PIK'sid tuleks tugevdada, kus nad seda

          vajavad, ja asutada nad seal, kus neid veel ei ole. Komiteede aktiivseteks

          liikmeteks peaksid olema puuetega naised ja nende organisatsioonid.

 

  15.3.Rahvuslikul tasandil naiste probleemidega tegelevaid organisatsioone tuleks

          tugevdada ja sinna peaksid kuuluma ka puuetega naised.

 

  15.4.Puuetega naised peaksid aktiivselt osa võtma nii puuetega naiste

         eneseabiühenduste, kui naisorganisatsioonide tööst. Puuetega inimeste

         organisatsioonid peaksid nii rahvuslikul, kui Euroopa tasandil toetama

         puuetega naiste alamkomiteede, või sõltumatute puuetega naiste gruppide

         asutamist. Euroopa Puuetega Inimeste Foorum peaks asutama alalise

         komitee puuetega naiste probleemidega tegelemiseks, ja kutsuma selle

         liikmesorganisatsioone üles asutama oma naistekomiteesid ning -gruppe.

 

  15.5.Rahvuslik keskus, samuti puuetega naised ise, peaksid läbi viima

         spetsiaalseid kampaaniaid, et kasvatada puuetega naiste osalust neis

         organisatsioonides. Nii peaks see toimuma valitsusvälistes

         organisatsioonides (NGO-des), mis tegelevad puuetega inimestega, samuti

         teistes NGO-des, eriti naiste omades.

 

  15.6.Puuetega naised peaksid olema paremini esindatud rahvuslikes

         delegatsioonides, mis võtavad osa rahvusvahelistest kohtumistest,

         komiteede ja komisjonide tööst, tegeldes kas siis naiste, või puuetega

         inimeste probleemidega. Tuleks õhutada puuetega naisi erinevatel üritustel

         osalema, mitte ainult siis, kui päevakorras on nende spetsiifilised

         probleemid.

 

  15.7.Valitsus- ja valitsusvälised, rahvuslikud ja Euroopa naisorganisatsioonid

          peaksid võtma liikmeks puuetega naisi ja lülitama nende probleemid

          naiste üldiste probleemide hulka, algatades tegevuskavu vastavalt

          käesolevatele soovitustele ja ÜRO 1995.a. Pekingi naistekonverentsi ning

          ECE 1995.a. Regionaalkonverentsi regionaalsele platvormile.

 

  15.8.Puuetega naised peaksid Euroopa tasandil, Euroopa Puuetega Inimeste

          Foorumi raames, tegema tihedat koostööd Euroopa Naiste Lobby'ga

          küsimustes, mis mõlemale poolele huvi pakuvad. Samuti peaksid

          rahvuslikud puuetega naiste ühingud püüdma koostööd teha ka ENL

          rahvuslike platvormidega.

 

 

16.Rahvusvahelised keskused

 

  16.1.Kindlaksmääratud naisküsimustega tegelevad keskused ja puuetega

         inimeste keskus peaksid pidevat tähelepanu pöörama puuetega tüdrukute

         ning naiste probleemidele ning tegema tihedat koostööd üksteise ja

         puuetega naiste ning nende organisatsioonidega.

 

  16.2.Puuetega naiste organisatsioonid, sealhulgas suuremate organisatsioonide

          alamkomiteed, peaksid aktiivselt osalema valitsustevahelises järelevalves

          Pekingi Naiste Tegevusplatvormi ja Ülemaailmse Puuetega Inimeste

          Tegevuskava täitmise üle ning selle uuesti läbivaatamises, kuna need

          dokumendid on tähtsad vahendid käesolevas manifestis toodud soovituste

          elluviimiseks.

 

  16.3.Et puuetega naiste osavõttu kergendada, peaksid rahvusvahelised keskused

          eriliselt pingutama, et hankida informatsiooni ja tagada dokumentide

         levitamine puuetega naiste hulgas, nende organisatsioonides ja kõigis

         puuetega naiste probleemidega kokkupuutuvates ühendustes, eriti

         ajalehtede ja bülletäänide kaudu. Samuti tuleks nende organisatsioonidega

         regulaarselt nõu pidada.

 

  16.4.Tuleks asutada alaline Euroopa Liidu juures asuv Euroopa Puuetega Naiste

          Komitee, mis otseselt nõustab Parlamenti ja sõltumatut Euroopa Puuetega

          Inimeste Foorumit.

 

 

17.              Regionaalne ja subregionaalne tegevus projektide elluviimisel

 

 

  17.1.Euroopas regionaalsel või subregionaalsel tasandil tegutsevatel

          organisatsioonidel, nt. Euroopa Liidu institutsioonidel, Euroopa

          Majanduskomisjoni regionaalkomisjonil, ÜRO spetsialiseeritud

          agentuuridel, nt. WHO'l, regionaalsetel büroodel, Euroopa Nõukogul,

          Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioonil – OSCE'l, teistel

          valitsustevahelistel organisatsioonidel, regionaalsetel NGO'del palutakse

          aidata puuetega naisi, lülitada nende tähtsaimaid probleeme oma

          programmidesse ja projektidesse ning toetada nende organisatsioonide

          rahataotlusi spetsiaalsete programmide elluviimiseks.

 

  17.2.ÜRO süsteemi kuuluvad organisatsioonid, samuti rahvusvahelised

          regionaalsed valitsusorganisatsioonid peaksid toetama NGO'sid ja puuetega

          naiste probleemidega tegelevaid organisatsioone rahaliselt ning muul viisil,

          et tagada puuetega naistele võimalus oma õigusi kasutada.

 

  17.3.Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, ÜRO ja spetsiaalsed agentuurid

          ning mitmed muud rahvusvahelised, rahvuslikud ja kohalikud sponsorid

          peaksid pidama üheks oma prioriteetidest puuetega naiste programmide

          rahastamist. Ka mainstream-programmid peaksid silmas pidama puuetega

          naistega seotud programmide rahastamist. Kus juba on olemas prioriteedid

          puuetega inimeste või puuetega naiste programmide näol, seal tuleks silmas

          pidada programmidesse puuetega naisi puudutavate punktide

          sisselülitamist.

 

  17.4.Regionaalset tegevusplatvormi, mis võeti Euroopa maade poolt vastu ECE -
          Euroopa Majanduskomisjoni konverentsil oktoobris 1994, tuleks täita ja

          täiendada tihedas koostöös NGO'dega.

 

  17.5.Et täita tegevussoovitusi rahvusvahelisel tasandil, tuleks leida vajalikul

          määral vahendeid puuetega naiste jaoks, ja nende osavõtul algatatud

          projektid peaksid leidma vajalikku toetust ning rahastamist.

 

 

18.              Statistiline informatsioon, uurimistöö

 

  18.1.On tungivalt soovitatav, et rahvuslikud valitsused astuksid varakult samme,

          lülitamaks soospetsiifiliste andmete kogumine puuetega seotud küsimuste

          kohta olemasolevasse statistilisse uurimistöösse. Lisaks peaks iga maa

          võtma ette ülemaalisi uurimusi puuete teemal, et uurida puuete

          esinemissagedust antud maal, selle peamisi põhjusi ja üksikisikute või

          perede poolt leitud lahendusi, kuidas selles olukorras toime tulla. Väga

          oluline on mudelankeet, mille sel eesmärgil on koostanud ÜRO

          Statistikabüroo, et valgustada puuetega naiste probleeme ja koguda

          informatsiooni nt. sissetulekute, tööhõive ja haridusolude kohta. Selline

          uurimus lubab analüüsida olukorda antud maal ja võimaldab regionaalseid

          ning rahvusvahelisi võrdlusi. Ka oleks soovitatav välja õpetada personal, kes

          hakkaks koguma andmeid puuetega naiste kohta rahvaloenduse andmete

          põhjal.

 

  18.2.Euroopa Liit peaks asutama vaatlusbüroo puuetega inimeste kohta, kuhu

          kuuluks ka spetsiaalne puuetega naiste töögrupp. Euroopa Liidu

          Statistikabüroo, EUROSTAT, mille “Statistilistes andmetes puuetega

          inimeste kohta” kajastusid ka soospetsiifilised andmed puuete kohta, peaks

          leidma toetust, et pakkuda soospetsiifilisi andmeid üleeuroopalisteks

          võrdlusteks.

 

  18.3.Käesoleval ajal toimuv ICIDH' revisjon, mis viiakse läbi WHO initsiatiivil,

          peaks kõigiti arvesse võtma soospetsiifilisi momente. Kõik erinevad

          tasemed – vigastus. puue, kaasatus, keskkonnafaktorid – sisaldavad

          potentsiaalseid detaile, kus puuetega meeste ja naiste olukord on erinev.

          Selliseid momente tuleks hoolikalt uurida. Kõik asja juurde kuuluvad

          käsiraamatud ja muud instruktsioonid peaksid alati viitama puude

          soospetsiifilistele aspektidele. Euroopa Puuetega Inimeste Foorum peaks

          seda aktiivselt rõhutama muude ICIDH' revisjoniga seotud tegevuste hulgas.

 

  18.4.Iga puuetega naistele suunatud arenguprogramm peaks. uurima puuetega

          naiste tegelikke elutingimusi nii maal kui linnas. Lisaks tuleks uurida,

          kuidas oleks võimalik parandada puuetega naiste olukorda, tõsta nende

          elustandardit ja võimaldada neile vajalikke abivahendeid. Sellist

          uurimistööd tuleks toetada, samuti toetada rahaliselt uurijaid mitmetes

          uurimisalustes piirkondades, et jõuda selgusele puuetega tüdrukute ja

          naiste tegelikus olukorras.

 

  18.5.Puuetega naiste endi poolt väljapakutud kirjeldusi oma olukorrast tuleks

          käsitleda kui kõige tähtsamat infoallikat. Naiste endi kirjeldused ja

          kirjapanekud oma olukorrast võiksid saada alusmaterjaliks

         ülemaailmsele uurimisprojektile puuetega naiste kohta. On soovitatav luua

          vähehaaval rahvusvaheline võrgustik, mis on seotud rahvusliku puuetega

          naiste keskusega.

 

  18.6.Tegevus peaks koonduma sellele, et õhutada akadeemilisi institutsioone/

          uurimisorganisatsioone, mis tegelevad naisuurimusega, mõistma puuetega

          naiste olukorda. Samuti peaks sellised institutsioonid, mis tegelevad

          puueteproblemaatika uurimisega, suunatama silmas pidama

          topeltdiskrimineerimist – nii soo kui puude tõttu. Ka tuleks uurida puuetega

          naisi teistest vähemusgruppidest, nagu migrandid või seksuaalvähemused,

          samuti toetada muid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi uurimusi puuetega

          naiste kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata uurimistulemuste vahetuse

          parandamisele. Selles kontekstsi tuleks eriti rõhutada vastavalt koolitatud

          puuetega naiste värbamist uurijateks.

 

  18.7.Tuleks uurida puuetega naismigrantide ja põgenike olukorda erinevates

          Euroopa maades. Laialdane uurimus tuleks läbi viia kõigis Euroopa maades,

          uurimaks, mil määral ja millise vägivallaga puuetega naised kokku 

          puutuvad.

 

  18.7.Igas uurimuses, mis on seotud puuetega inimestega, tuleks arvestada

soospetsiifilist aspekti.