Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Euroopa Nõukogu dokumendid

soovitus liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta hariduses

CM/Rec(2007)13

 

Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta hariduses

 

Vastu võetud Ministrite Komitee poolt 10. oktoobril 2007 ministrite asetäitjate 1006. kohtumisel

 

Ministrite Komitee, vastavalt Euroopa Nõukogu põhikirja artiklis 15.b sätestatule,

 

võttes arvesse, et Euroopa Nõukogu eesmärgiks on liikmesriikide suurema ühtsuse saavutamine ning et seda eesmärki on võimalik saavutada eriti kultuurialase ühistegevuse kaudu;

 

tuletades meelde Ministrite Komitee soovitust liikmesriikidele Rec(2002)12 demokraatliku riigi kodanikkonna kasvatamisest, mis võeti vastu 16. oktoobril 2002, milles deklareeritakse, et  ”demokraatliku riigi kodanikkonna kasvatamine on sotsiaalse ühtekuuluvuse, vastastikuse teineteisemõistmise, kultuuride ja uskude vahelise dialoogi ning solidaarsuse edasiviiv jõud, et see aitab edendada meeste ja naise võrdõiguslikkuse põhimõtet ning soodustab harmooniliste ja rahumeelsete suhete loomist mingi rahva esindajate ja eri rahvaste vahel ning demokraatliku ühiskonna ja kultuuri kaitset ja arengut”;

 

pidades meeles Ministrite Komitee soovitust liikmesriikidele Rec(2003)3 meeste ja naiste tasakaalustatud osaluse kohta poliitilises ja avalikus otsustusprotsessis, mis võeti vastu 12. märtsil 2003 ning mis kutsub liikmesriike üles integreerima koolide õppekavadesse õppe- ja koolitustegevusi, mille eesmärgiks on noorte inimeste teavitamine soolisest võrdõiguslikkusest  ning nende ettevalmistamine demokraatliku riigi kodanikuna käitumiseks;

 

pidades meeles, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse eest vastutavad ministrid soovitasid naiste ja meeste võrdõiguslikkusele pühendatud neljandal ministrite konverentsil  (Istanbul, 13.-14. november 1997), et Naiste ja Meeste Võrdõiguslikkuse Komitee (CDEG) ning Hariduse Komitee (CDED) töötaksid ühise projekti kallal, ”mille eesmärgiks on soolise võrdõiguslikkuse  alase ning stereotüüpidevaba hariduse edendamine kõikidel haridustasanditel”;

 

pidades meeles Ministrite Nõukogu soovitust Euroopa Nõukogu  liikmesriikidele R(98)14 soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta, milles soovitatakse, et  liikmesriikide valitsused julgustaksid otsuste tegijaid ”looma toetavat keskkonda ning tingimusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks avalikus sektoris”;

 

arvestanud Euroopa haridusministrite deklaratsiooni haridusministrite alalise konverentsi 20. istungjärgu ”Demokraatliku riigi kodanikkonda ja sotsiaalset ühtekuuluvust toetavad hariduspoliitikad: Euroopa väljakutsed ja strateegia”  (Krakov, 15.-17. oktoober 2000) põhiteema kohta;

 

meenutades Euroopa haridusministrite deklaratsiooni, mis võeti vastu haridusministrite alalise konverentsi 21. istungjärgul pealkirjaga ”Kultuuridevaheline haridus uues Euroopa kontekstis” (Ateena, 10.-12. november 2003);

 

pidades meeles järgmisi Parlamentaarse Assamblee vastuvõetud dokumente: soovitus 1229 (1994) naiste ja meeste võrdsete õiguste kohta ja soovitust 1281 (1995) soolise võrdõiguslikkuse kohta hariduses;

 

pidades meeles Euroopa Nõukogu  Demokraatlike vägivallata koolide Euroopa hartat (2003);

 

veel kord kinnitades ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga (CEDAW, 1979), eriti artiklitega 2, 4 ja 10 võetud kohustusi;

 

olles teadlik, et vaatamata sellele, et siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on suurel hulgal õigusakte, millega garanteeritakse võrdsed võimalused, et paljudes liikmesriikides õpetatakse poisse ja tüdrukuid üha rohkem koos ning et haridussüsteemis on rohkem naisi, eksisteerivad tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste vahel ikka veel suured erinevused seoses kooli ja sotsiaalsete tavade, haridus- ja karjäärialase nõustamise, koolituse, tööhõive ning osalemisega ühiskonnaelus üldiselt, kuid eriti otsuste vastuvõtmisel ning et nimetatud erinevused kahjustavad nii meeste kui naiste inimõigusi, mis hõlmavad ka õigust kõikides eluvaldkondades täiel määral ning võrdselt osaleda;

 

olles teadlik, et nimetatud erinevused mõjutavad kahjulikult naiste ja meeste elu ning omavad tagajärgi ühiskonna suhtes tervikuna, jättes meid sageli ilma naiste panusest avalikku ellu ning meeste panusest eraellu;

 

võttes arvesse, et demokraatlikud riigid peavad põhinema partnerlusel ning naiste ja meeste võrdsetel õigustel ja kohustustel, et nad peavad võtma arvesse nende vajadusi, tagama võrdse osalemise kõikides eluvaldkondades ning täielikud kodanikuõigused igale naisele ja mehele;

 

olles teadlik, et meie ühiskonda vormivaid arusaamasid naiselikkusest ja mehelikkusest ning sotsiaalsete rollide omistamise viise reprodutseeritakse koolides ning et ametliku diskrimineerimise kaotamisest ei piisa kooli muutmiseks tegeliku võrdõiguslikkuse saavutamise vahendiks;

 

olles teadlik, et sugude sotsiaalsete rollide stereotüüpne käsitlus piirab naiste ja meeste võimalusi oma potentsiaali rakendada, et võrdõiguslikkus  eeldab positiivseid ja dünaamilisi partnerlussuhteid sugude vahel, selleks et kõikidel tasanditel võiksid aset leida struktuursed muudatused ning et lõppkokkuvõttes kujuneks uus ühiskonnakord;

 

tundes muret asjaolu üle, et tütarlaste õpiedukus ei viis automaatselt nende edukusele siirumisel koolist tööle või osalemisel poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel, ning poiste kehvema õpiedukuse ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste omandamise üle;

 

olles teadlik haridussüsteemi vastutusest harida õpilasi/üliõpilasi selliselt, et nad oskaksid aktiivselt osaleda demokraatliku elukorralduse erinevates, st poliitilistes, tsiviil-,   sotsiaalsetes ja kultuurilistes aspektides ning seda kõikidel, st kohalikul, regionaalsel ja üleriiklikul tasanditel;

 

tunnistades, et õpetajatest võivad saada sool põhinevate valikumehanismide säilitajad või vastupidi, muudatuste taganttõukajad ning et on tähtis kaasata koole ning haridusprotsessi erinevaid osapooli soolise võrdõiguslikkuse edendamisse;

 

olles teadlik, et õpetajate haridus ja koolitus omavad võtmerolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel hariduses;

 

olles teadlik, et mitteformaalne aspekt, st varjatud õppekava on koolis sama oluline kui  tütarlaste ja poiste identiteedi kujundamise formaalne raamistik;

 

olles veendunud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning sugude aspekt tuleb integreerida kõigisse haridussüsteemi tasanditesse kõige nooremast east alates, et tugevdada tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste hulgas õiglustunde ja osalemisega seotud väärtusi, mis on vajalikud demokraatliku riigi kodanikuna toimimiseks ning naiste ja meeste  tõelise partnerluse kujundamiseks era- ja avalikus elus;

 

 

 

 

 

soovitab liikmesriikidele, et nad

 

I.      vaataksid õigusaktid ning tegevused läbi käesolevas soovituses ja tema lisas kirjeldatud strateegiate ja meetmete ellurakendamiseks;

II.     propageeriksid ning julgustaksid kasutama meetmeid, mis on suunatud konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisele haridussüsteemis ning õpetajate koolitamises, et saavutada tegelik sooline võrdõiguslikkus ning et tõsta hariduse kvaliteeti;

III.    looksid haridussüsteemi kõikides sektorites mehanismid koolides soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise propageerimise, rakendamise, järelevalve ja hindamise toetamiseks;

IV.   juhiksid asjassepuutuvate poliitiliste institutsioonide ning avaliku- ja erasektori asutuste, eriti ministeeriumide ja/või  üleriigilisel, regionaalsel ja kohalikul  tasandil hariduspoliitikaid kujundavate ja elluviivate organite, koolide juhtorganite, kohalike ja regionaalsete ametivõimude, ametiühingute ja valitsusväliste organisatsioonide tähelepanu käesolevale soovitusele;

V.    jälgiksid ja hindaksid edusamme, mis tulenevad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisest koolis ning informeeriksid pädevaid juhtkomiteesid rakendatud meetmetest ning selles vallas tehtud edusammudest.

 

Lisa soovitusele CM/Rec(2007)13

 

Definitsioonid

 

Käesolevas soovituses kasutatakse:

 

”soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine” tähendab poliitikaprotsesside (ümber)kujundamist, täiustamist, edasiarendamist ning hindamist selliselt, et soolise võrdõiguslikkuse aspekt oleks integreeritud kõikidesse poliitikatesse kõikidel tasanditel ja kõikides etappides poliitikate väljatöötamise protsessi tavaliselt kaasatud inimeste poolt;

 

”eelarvete sootundlik koostamine” tähendab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamist eelarvete koostamise protsessis ehk täpsemini eelarvete hindamist sugude aspektist, soolise võrdõiguslikkuse aspekti lülitamist eelarveprotsessi kõikidesse tasanditesse ning tulude ja kulude struktuuri muutmist soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil;

 

”kvaliteetne haridus” tähendab kolme alljärgneva elemendi arvestamist:

-       sooritusvõime vastavus ootustele (sobivus eesmärgiga)

-       enesetäiendamine ja ümberkujunemine (keskendumine protsessidele)

-       mõjuvõimu suurendamine, motivatsioon ja osalemine (keskendumine õppurile);

 

”demokraatliku riigi kodanikuks olemine” tähendab õiguste ja vastutuse võtmist ning nende rakendamist avalikus ja poliitilises elus osalemise ning inimõiguste, sotsiaalse ja kultuurilise mitmekesisuse väärtustamise kaudu;

 

”demokraatlik kool” tähendab kooli, mille juhtimine rajaneb inimõigustel, õpilaste, töötajate ja huvigruppide mõjujõu suurendamisel ning nende kaasamisel kõigi oluliste otsuste tegemisse.

 

Liikmesriikide valitsusi kutsutakse kaaluma alljärgnevad meetmeid nende rakendamise eesmärgil:

 

Õigusraamistik:

 

1.     naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte lülitamine siseriiklikesse haridusalastesse õigusaktidesse  tütarlastele ja poistele  võrdsete õiguste ja võimaluste andmiseks koolis ning naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse edendamiseks ühiskonnas tervikuna;

2.     tulevaste haridusalaste õigusaktide sugudele avalduva mõju hindamine ning seal, kus vajalik, olemasolevate õigusaktide soolisest aspektist läbivaatamine;

 

Hariduspoliitikad ja tugistruktuurid:

 

3.     eriprogrammide juurutamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia sisseviimiseks hariduspoliitikatesse ja koolidesse;

 

4.     tegevuskavade koostamine ja ressursside eraldamine soolise võrdõiguslikkuse programmide elluviimiseks, kuhu oleks lahutamatu osana lülitatud järelevalve ja hindamise mehanismid;

 

5.     mõjude hindamine, mida hariduspoliitikad avaldavad tüdrukutele ja poistele, naistele ja meestele, kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete hindamismeetodite väljatöötamine sugudele avalduva mõju hindamiseks ning eelarvete sootundliku koostamise strateegia rakendamine võrdse ligipääsu tagamiseks kooli ressurssidele ning nende kasutamiseks;

 

6.     selle tagamine, et haridusministeeriumide ja –asutuste statistika oleks esitatud soolises lõikes ning et toimuks selle korrapärane avalikustamine;

 

7.     selle tagamine, et niisuguste ministeeriumide ja asutuste loodud komisjonides ja töörühmades valitseks sooline tasakaal;

 

8.     soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja/või koolituste korraldamine haridusministeeriumide töötajaile;

 

9.     materjalide koostamine sugude ja soolise võrdõiguslikkuse aspekti ning eriti parima praktika integreerimiseks ning selliste materjalide levitamine, muuhulgas haridusministeeriumide ja/või –asutuste veebilehtede kaudu;

 

10.  sugude ja soolise võrdõiguslikkuse aspekti integreerimist käsitlevate juhendmaterjalide koostamine ja levitamine koolidele, õpetajatele ja õppekavade väljatöötajaile; koolide inspektorite teadlikkuse tõstmine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest kui koolide hindamise ühest aspektist,  ning kvaliteedi hindamise ja enesehindamise indikaatorite väljatöötamine;

 

11.  õpetajate ja muu pedagoogilise kaadri teavitamine naiste ja meeste võrdõiguslikkust puudutavatest  rahvusvahelistest lepingutest ja juhendmaterjalidest, eriti hariduse valdkonnas;

 

Kooli juhtimine ja töökorraldus:

 

12.      koolide juhtorganite julgustamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks koolis;

 

13.  vanemate ja lapse hooldusõigust omavate isikute teadlikkuse tõstmine ning nende kaasamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tehtavasse töösse;

 

14.   laiemate haridusringkondade julgustamine, et nad aktsepteeriksid koolide eesmärke ja missiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel ning et nad osaleksid aktiivselt selle strateegia elluviimisel;

 

15.  naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise edendamine haridusprotsessi kõigil tasanditel, eriti koolijuhtide ja -direktorite hulgas;

 

16.  holistilise lähenemise edendamine informaalse ja formaalse hariduse andmisele koolides – lähenemine, mis hõlmab argioskuste õpetamise programme, inimõigusi, inimväärikust ja soolist võrdõiguslikkust, arendab eneseväärikust ja –austust ning julgustab langetama informeeritud otsuseid, valmistades nii tütarlapsi ja poisse ette ühiskonnas ja pereelus toimetulekuks;

 

17.  demokraatliku koolikultuuri edendamine, mis hõlmab sellise hariduspraktika juurutamist, mis suurendab tütarlaste ja poiste  osalemis- ja tegutsemisjulgust ning nende suutlikkust tulla toime muutustega ning toimida adekvaatselt partnersuhetes vastassugupoolega,  mis kujutavad  endast heaks kodanikuks olemise eeldusi;

 

18.  innustuse pakkumine selleks, et tagatakse poiste ja tütarlaste võrdne esindatus kollektiivsete otsuste tegemisel,  kooli juhtimisel ning koolivälistes tegevustes, nt koolide nõukogudes, laste parlamentides, noortefoorumidel ja –klubides, õpilasühendustes, väljasõitudel, õpilasvahetusprogrammides, vabatahtliku töö tegemisel, kohtumistel kohalike poliitiliste liidritega ja teavituskampaaniates;

 

19.  kohalike omavalitsuste ning valdkonnaga seotud ametnike julgustamine selleks, et nad toetaksid koolide ümberehitustöid (sanitaarsõlmed ja majutusvõimalused) selliselt, et arvestatakse nii tütarlaste kui poiste vajadusi ning nende elustiili;

 

Õpetajate ja koolitajate esmane ning täiendharidus ja –koolitus:

 

20.  kõigi haridustöötajate, eriti koolidirektorite soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmine ja koolitus; õppevahendite ja õpetajate koolitusmaterjalide väljatöötamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta hariduses ning nende levitamine õpetajate hulgas;

 

21. niisuguse sisulise materjali lülitamine esmas- ja täiendkoolitusse, mis võimaldaks õpetajail mõtiskleda omaenese identiteedi, uskumuste, väärtuste, eelarvamuste, ootuste, hoiakute, feminiinsuse/maskuliinsuse väljenduste ning oma õpetamisviisi üle; õpetajaid tuleb julgustada vaidlustama soostereotüüpidel põhinevaid hoiakuid ja uskumusi, mis takistavad poiste ja tütarlaste isiklikku arengut ning oma potentsiaali täielikku ärakasutamist;

 

22.   võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja sugupoolte aspekti sissetoomine õpetajate esma- ja täiendkoolituse erinevatesse valdkondadesse, seejuures eriti: teadmiste loomisse, ümberkujundamisse ja üleandmisse, õpetamise dünaamikasse (õppematerjalid ja –meetodid; vastastikune mõjutamine ja hindamine) ja institutsionaalsesse aspekti (koolipäeva ülesehitus, kooliruumide paigutus ja sisekujundus; huvitegevus, posterid ja reklaam);

 

23. õpetaja elukutse maine parandamine ning seal, kus vajalik, õpetajate palga tõstmine selleks, et julgustada nii mehi kui naisi valima õpetaja elukutset, eriti koolieelsetes lasteasutustes, alg- ja keskkoolis.

 

Kursuste programmid, koolide õppekavad, ained ja eksamid:

 

24. erilise tähelepanu pööramine sugude aspektile nii kursuste programmide kui õppekavade sisulisel väljatöötamisel (iseäranis reaal- ja tehnilistes ainetes); ning vajadusel õppekavade läbivaatamine;

 

25.  naiste kohale hinnangu andmine õppekavades ning erinevates õppeainetes  ning nende kogemuste ja panuse väljatoomine õpetatavas aines;

 

26.  tütarlaste ja poiste huvide ja eelistuste arvestamine õppekavade väljatöötamisel õpiedukuse suurendamise ning haridus- ja karjäärivalikute avardamise eesmärgil;

 

27.  eraeluks vajalike oskuste õpetamise lülitamine koolide õppekavasse, kui see osutub vajalikuks, et julgustada poisse ja tüdrukuid selles valdkonnas hakkama saama, et suurendada nende vastutust oma emotsionaalsete ja seksuaalsete suhete ja käitumise eest,  võidelda seksistlike stereotüüpide pealesurumisega naiste ja meeste rollide kohta ning et valmistada noori ette uute sugudevaheliste partnerlussuhete jaoks era- ja avalikus elus;

 

Õppematerjalid:

 

28.  õpikute, koolituse,  õpetamise, hindamise ja karjäärinõustamise materjalide autorite ning kirjastajate teadlikkuse tõstmine vajadusest muuta sooline võrdõiguslikkus kvaliteedi hindamise üheks kriteeriumiks selliste materjalide väljaandmisel ning koolide jaoks mõeldud multimeedia toodete väljatöötamisel;

 

29.  õpetajate julgustamine, et nad analüüsiksid, vaidlustaksid ning aitaksid kaotada seksistlikke stereotüüpe ja moonutusi, mida õpikud, materjalid ja tooted oma sisuga, keelega ning illustratsioonidega edasi annavad;

 

30.  õpetajate julgustamine, et nad analüüsiksid noorte hoiakuid, käitumist ja identiteeti kujundavate koomiksite, lasteraamatute ja mängude, videomängude, veebilehtede ja filmide sisus, keeles ja pildimaterjalis sisalduvaid seksistlikke hoiakuid ning seisaksid neile vastu;

 

31.  õppematerjalide – eriti õpikute ja multimeedia toodete soolisest aspektist läbiviidava hindamise indikaatorite väljatöötamine ja levitamine;

 

Õpetamise meetodid ja praktika:

 

32.  sh õppemeetodite ja praktika soolisest aspektist lähtuva analüüsi lisamine enesehindamise ning kvaliteedi tagamise juhenditesse koolides;

 

33.  õpetajate teavitamine uurimustest, mis käsitlevad õpetaja suhtlemist kummastki soost õpilastega;

 

34.  soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamine spordis ja huvitegevustes, kus soolised stereotüübid ja sugude suhtes omatavad ootused võivad mõjutada tütarlaste ja poiste minapilti, nende identiteedi kujunemist, tervist, oskuste omandamist, vaimset arengut, sotsiaalset integratsiooni ja sugudevahelisi suhteid;

 

35.  poiste ja tütarlaste julgustamine, et nad avastaksid enda jaoks uusi rolle, tegevusi ja valdkondi ning selle tagamine, et neil oleks võrdne ligipääs õppekava kõigile osadele ning ühesugustele õpikogemustele;

 

36.  selle tagamine, et kasutatakse mitteseksistlikku keelt ning et  õpetamise praktikas ning kõigis kooliga seotud tegevustes arvestatakse soolist aspekti;

 

Demokraatliku riigi kodanikuks olemist ning inimõigusi toetav haridus:

 

37.  soolise võrdõiguslikkuse muutmine demokraatliku riigi kodanikuks olemist ja inimõigusi toetava hariduse keskseks osaks ning selle ning teiste demokraatia suhtes oluliste küsimuste -  üksikisiku era- ja avalikus elus omatavate õiguste ja vastutuse –  lülitamine koolisüsteemi puudutavatesse põhilistesse õigusaktidesse, käsitledes neid eesmärkidena, mida tuleb saavutada õppekavades, koolikultuuris ja õpetajate ettevalmistamisel;

 

38.  sellise õpikeskkonna kujundamine koolis, milles keskendutakse nii tüdrukute kui poiste vajadustele ja huvidele meie ühiskonda mõjutavate küsimuste osas;  neile võimaluse andmine välja arendada ja kasutada kodanikuks olemise oskusi, muuhulgas ka selle tunnistamine, et nii tüdrukud ja poisid on sotsiaalsetele muutuste kaasosalised, ning projektide kavandamine, mis julgustavad neid uusi asju algatama, annavad neile tegevuste elluviimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning  loovad sidemed kooli ja koolivälise elu vahel;

 

Haridus ja karjäärinõustamine:

 

39.  soolise võrdõiguslikkuse muutmine  haridus- ja karjäärinõustamise üheks eesmärgiks;

 

40.  nõustamispetsialistide julgustamine ja koolitamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks, et nad oskaksid analüüsida ning seista vajadusel vastu seksistlikel hoiakutel põhineva sotsialiseerumise mõjudele;

 

41.  mõjude hindamine, mida naiste ja meeste rollide tajumine tüdrukute ja poiste identiteedi ning eluplaanide suhtes omavad; haridus- ja karjäärivalikuid puudutavate arutelude algatamine klassiruumis;

 

42.  koolide ja ettevõtete vahelise koostöö edendamine, et anda tütarlastele ja poistele parem ettekujutus erinevate majandussektorite töökohtadest, eriti ametialadest, kus on ülekaalus ühe soo esindajad;

 

43.  soolises lõikes esitatud statistika kogumine ja levitamine karjäärivalikute kohta;

 

Seksismil põhineva vägivalla ennetamine ja sellega võitlemine:

 

44.  noorte õpetamine, et nad oskaksid arvestada ning tõlgendada suhteid soolise võrdõiguslikkuse, inimõiguste, võimusuhete ja vägivalla aspektist;

 

45.  suuniste andmine, et abistada koole olukorra loomisel, kus nende tegevus põhineks austusel inimese vastu; ennetada/ võidelda mis tahes individuaalse või kollektiivse vägivalla või diskrimineerimise vormidega, mis tekitavad ebaturvalist olukorda, hirmu, tagakiusatuse tunnet, viivad psühholoogilisele või seksuaalsele ahistamisele, füüsilistele rünnakutele või tütarlaste ja poiste suhtes toimepandud seksuaalsele vägivallale tavalises koolielus;

 

46.  pedagoogide teadlikkuse tõstmine ning nende koolitamine  selleks, et nad oskaksid avastada ja analüüsida seksistlikel hoiakutel põhinevat vägivalda, sellele reageerida ning sellega võidelda;

 

47.  tütarlastes ja poistes teadlikkuse kujundamine ekspluateerimise, seksuaalse kuritarvitamise ja inimkaubanduse ohtudest, millega nad võivad kokku puutuda; selle tagamine, et koolid saaksid kiiresti reageerida tütarlaste ja poiste  seksuaalse puutumatuse ja turvatunde tõsistele rikkumistele  (intsest, vägistamine, pedofiilia);

 

48.  koolidelt selle nõudmine, et nad töötaksid välja poliitikad ja programmid sool põhineva mõnitamise, ahistamise ja vägivallaga tegelemiseks;

 

49.  koolidirektorite ja õpetajate teadlikuks tegemine tavadel ja kultuuril põhinevast vägivallast, mis mõjutab kas naisi või mehi, nii et nad saavad seda analüüsida ja vastavalt reageerida ning toetada tütarlaste õigust enesemääramisele;

 

Vähekaitstud grupid:

 

50.  spetsiifiliste meetmete väljatöötamine tütarlastele ja poistele, kes kuuluvad elanike gruppi, kelle tavad ja kultuur toetavad varakut kooliskäimisest loobumist: vanemate tähelepanu juhtimine sellele küsimusele;

 

51.  spetsiifiliste meetmete väljatöötamine vähekaitstud gruppidesse kuuluvatele noortele, nii poistele kui tütarlastele, kes langevad koolist välja ja/või seisavad silmitsi sotsiaalse tõrjutusega;

 

52.  eri sektoreid läbivate strateegiliste suuniste vastuvõtmine seoses vajadusega rakendada soolise võrdõiguslikkuse kriteeriume info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)  kasutamisel hariduses ja eriti koolis kasutavate multimeedia toodete väljatöötamisel ja valikul;

 

53.  tütarlastele ja poistele IKT vahenditele võrdse ligipääsu ning nende võrdse kasutamise edendamine varasest east alates nii koolis kui muudes formaalse ja mitteformaalse koolituse ja hariduse kontekstides;

 

54.  analüüside läbiviimine selle kohta, kuidas tütarlapsed ja poisid kasutavad uusi informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid

 

Meedia:

 

55.  innustuse pakkumine uurimuste läbiviimiseks rolli kohta, mida meedia võib etendada noortele (tüdrukutele ja poistele) selle õpetamisel, kuidas arendada välja kriitiline suhtumine mehelikkuse, naiselikkuse ja sugudevaheliste suhete seksistlikesse väljendustesse ühiskonnas;

 

Sugupoolte ja hariduse küsimuste uurimused:

 

56.  sugupoolte ja hariduse küsimusi puudutavate uurimuste algatamine ja toetamine, nt

 

-       uurimused seksismi kohta klassiruumis ja mujal koolis, sh õpilastevahelises suhtlemises kasutatavas suulises ja kirjalikus kõnes;

-       uurimused innovatiivsete projektide kohta, mis käsitlevad sooliste stereotüüpide kujundamist ja õpilaste käitumist, mehelikkuse ja naiselikkuse väljendusi, tütarlaste uut identiteeti, tütarlaste ja poiste vahelisi suhteid erilise rõhuasetusega agressiivsele ja mõnitavale käitumisele;

 

Järelevalve:

 

57.  õpilaste ning teiste haridusprotsessi osaliste kohta pidev ja jätkuv statistika kogumine ja töötlemine; selline statistika peab olema esitatud sugude lõikes ning hõlmama õpetamise tasandeid, õppetöö vorme,  distsipliine ja karjäärivalikuid (eriti reaal- ja tehnilistes ainetes); sellise statistikat korrapärane avaldamine ning laialdane levitamine;

 

58.  käesoleva soovituse elluviimine, teostades järelevalvet ning hinnates soolise võrdõiguslikkuse poliitikaid, praktikat ja tulemusi;

 

59.  vastuvõetud meetmete ja astutud sammude korrapärane hindamine, tulemuste avalikustamine ja  ulatuslik levitamine protsessi osapoolte hulgas.