Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Soolised palgaerinevused

Naiste ja meeste palgalõhe e. sooline palgalõhe  näitab kogu majanduses naistele ja meestele palgatöö eest makstava keskmise tunnitasu erinevust. Kogu Euroopas teenisid Eurostati andmetel naised 2016. aastal meestest keskmiselt 16,2 % vähem. Eestis oli see erinevus kõige suurem, ulatudes üle 25,3 %.

Erinevused naiste ja meeste keskmistes brutotunnipalkades  tulenevad mitmetest õiguslikest, sotsiaalsetest  ja majanduslikest teguritest, mis on tunduvalt laiemad ja mitmekihilisemad kui ainult indiviidi  põhiõigus saada sama, sarnase ja  võrdväärse töö eest  vastassoost töötajaga võrreldes võrdset tasu.   Seda põhiõigust on igal inimesel, kes kahtlustab,  et tööandja on teda palgatingimuste kehtestamisel soo alusel ebasoodsamalt kohelnud, kaitsta Töövaidluskomisjonis ja kohtus soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel.  Iga kaasuse puhul pole niivõrd oluline ametikoha nimetus  kuivõrd võrreldavate tööde tegelik sisu. Euroopa õiguse kohaselt on jäetud kohtutele suur otsustusõigus, et hinnata, kas naistöötaja poolt tehtud töö on võrdväärne meestöötaja poolt tehtud tööga.

Sooline palgalõhe on indikaator, mis näitab ühiskonna soolist kihistumist e. naiste ja meeste struktuurset ebavõrdsust.

 

Peamisteks teguriteks, mis soolist palgalõhet mõjutavad, on

·        naiste ja meeste koondumine eri ametitesse ja tegevusaladele (ametite ja tegevusalade sooline segregatsioon)

·        vanus, haridus, tööstaaž, laste olemasolu, töökogemus;

·        amet, tööaeg, töölepingu tüüp (ajutine/tähtajatu, tükitöö/ tunnitöö jne), töö staatus (töökoha/ameti sotsiaalne positsioon),  palgaläbirääkimised, karjäärivõimalused, töötingimused;

·        sektor, tegevusala,  organisatsiooni suurus, värbamistaktika, töökorraldus;

·        haridus- ja koolitussüsteem, tütarlaste ja poiste erinev sotsialiseerimine

·        lapsehoolduspuhkuse regulatsioon, lapsehoiuteenuste korraldus;

·        sotsiaalsed normid ja tavad – haridustee ja töö valik, karjäärimustrid, naiste ja meeste tööde ja rollide erinev väärtustamine, keelekasutus, stereotüübid ja eelarvamused e. sooideoloogia

·        üldine sotsiaal-majanduslik  ebavõrdsus ühiskonnas

Rohkem infot leiad Euroopa Komisjoni teemalehelt

Euroopa Komisjon on 2014. aastal avaldanud soovitused meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta läbipaistvuse suurendamise kaudu

Eesti info

Eestis 2010. aastal läbi viidud Praxise soolise palgalõhe uuringut tutvustav kogumik

Statistikaameti 2014.-2016. aastal läbi viidud Norra toetusprogrammi projekti Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus materjalid

Väljaandes „Soolise võrdõiguslikkuse näitajad vaadeldakse soolise palgalõhe muutumist ajas eri tausttunnuste (rahvus, haridus, elukoht, ametiala, tegevusala, tööaja vorm, juhtimiskohustuste olemasolu, tööandja liik, ettevõtte või asutuse suurus, perekonnaseis, eelkooliealiste laste olemasolu) järgi ja palgalõhet mõjutavaid tegureid (sooline segregatsioon, naiste aktiivsus ettevõtluses, perekonna ja laste mõju, vanemahüvitis, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus).

Statistikaameti  Palgalõhe statistika strateegia 2013-2023 kohaselt   võetakse soolise palgalõhe arvutamiseks kasutusele olemasolevad andmekogud ning täiendada neid vajalike tausttunnustega. Kavandatud on lisada Maksu- ja Tolliameti töötamise  registrisse tunnuseid ning kõigi vajalike tausttunnuste saamiseks linkida see teiste andmekogude ja statistiliste registritega. Nii tagatakse võimalus arvutada soolist palgalõhet erinevate tausttunnuste järgi. Juba praegu on TÖR-is lisaks isikukoodile olemas ka tööd võimaldava isiku koodid (äriregistri või isikukood või tööd võimaldava organisatsiooni nimi).

Rahandusministeeriumi Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse kogutakse andmeid nii ameti-, töö- ja teenistuskohtade kui töötajate kohta ja see võimaldab soo alusel palgaerinevusi välja tuua asutuste teenistusgruppide lõikes.  Vaata  Avaliku teenistuse aastaraamat 2017.