Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Uudised

04.03.2011 ENÜ teeb erakondadele ettepaneku soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava väljatöötamiseks

Kuue suurema erakonna valimisprogrammide analüüsi tulemusena on Eesti Naisteühenduste Ümarlaual heameel tõdeda, et kõigi erakondade valimisplatvormides on ühel või  teisel kujul puudutatud soolise võrdõiguslikke saavutamise meetmeid, mis ideid koondava ühtse tegevuskavana  järgmiseks neljaks aastaks võimaldaks saavutada märkimisväärse edasimineku võrdõiguslikkuse edendamisel.

 

12. veebruaril otsustati valimiste järgselt teha erakondadele ettepanek algatada soolise võrdõiguslikkuse saavutamise võtmeküsimuste lülitamine koalitsioonilepingusse, milles ühtlasi näha ette vastava riikliku tegevuskava väljatöötamine ja ellurakendamine.

 

Rahvusvahelisel naistepäeval saadetakse alltoodud ettepanekud Riigikokku valitud erakondadele.

 

 

ENÜ ettepanek:

Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015

 

Eesti suuremate erakondade valimisplatvormide analüüsi käigus selgusid erakondade poolt soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud eesmärgid ja meetmed, samuti  meetmed, mis otseselt või kaudselt  puudutavad soolise ebavõrdsusega seotud ilminguid tööturul, perepoliitikas, sotsiaalkindlustuses, hariduses, inimõiguste kaitstuses jms.

Oleme need koondanud ja rühmitanud vastavalt EL liikmesriikidele kehtivatele soolise võrdõiguslikkuse strateegilistele eesmärkidele ja prioriteetsetele valdkondadele.

Enamik allpool toodud ettepanekutest sisaldub ühel või teisel moel erinevate erakondade 2011. aasta valimisplatvormides.

Lisatud on ENÜ ettepanekud (kaldkirjas), võttes eeskujuks teiste riikide positiivseid kogemusi ja ka Riigikokku mittekuuluvate erakondade platvormides toodud analoogseid meetmeid Eesti ühiskonna kitsaskohtade lahendamiseks.

Soolise võrdõiguslikkuse arengut ei saa suunata erineva kaaluga üksikotsuste kaudu.On oluline, et koalitsioonilepingu koostamise käigus jõutaks  ühiste  arusaamadeni  Eesti peamistest väljakutsetest ja eesmärkidest soolise ebavõrdsuse vähendamisel.

 

Võimaluste loomine töö, isikliku ja pereelu paremaks ühitamiseks

 

Võimaldada  vanemahüvitise kasutamist senisest pikema perioodi jooksul nii, et vanemahüvitise kogusumma ei kahane ja vanemahüvitise perioodi kestvus päevades ei muutu,  sest praegune vanemahüvitise süsteem hoiab emad liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase peredel endil otsustada, kuidas parimal viisil ühitada töö- ja pereelu. Muuta peresõbralikumaks haige lapse hooldamise võimalused.

 

Taastada tasustatud 10-tööpäevane isapuhkus. Kaaluda võimalust lapsehoolduspuhkuse raames ette näha sellest vähemalt üks kuu, mida on võimalik saada ainult isadel.

 

Aidata kaasa perede heaolule, pakkudes täiendavaid meetmeid  töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks nii naistele kui ka meestele, ennekõike arendades lastehoiuteenuse kõrval ka teisi peredele suunatud teenuseid, sh  koduhooldust ja telemeditsiini ning luues täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks.

 

Luua riiklikult toetatud pikapäevakoolid, et vähemalt 1.–6. klassi õpilastele oleks tagatud turvaline ja arendav keskkond, tundideks valmistumine ja huvitegevus kooli juures. Tagada  igale lapsele kooliks ettevalmistus ja soovijatele lasteaiakoht.

 

Käivitada programm (EL struktuuritoetuste vahenditest?) ettevõtlustoetuste andmiseks tööandjale, kelle ettevõttes töötab eelkooliealiste laste vanemaid, et korraldada lapsepuhkuselt naasvatele vanematele vajalikku täiend- ja ümberõpet, tagada väikelaste vanematele osaajaga töötamise võimalus või paindlik töögraafik ja teha muid vajalikke ümberkorraldusi. 

 

 

Naiste ja meeste võrdse majandusliku sõltumatuse saavutamine

 

Toetada õiglase palgapoliitika juurutamist Eestis. Õiglase palgapoliitika põhimõtete järgi (Euroopa Sotsiaalharta art. 4) peab enamus Eesti töötajatest (90%) saama palka vähemalt 60% Eesti keskmisest palgast. Alampalk ei tohi jääda alla 45% keskmisest palgast, et vältida suurenevaid palgalõhesid.

 

Kindlustada kehtivate seaduste täitmine. Selleks, et iga tööandja maksaks oma nais- ja meestöötajatele

võrdväärse töö eest võrdset palka, anda Tööinspektsioonile tagasi vastav  järelevalveõigus.

 

Töötada rahvusvahelisele kogemusele tuginedes välja töö väärtuse hindamise metoodikad, mida tööandjad saavad kasutada organisatsioonisiseste palgapoliitikate väljatöötamiseks.

Muuta töö tasustamise alused läbipaistvaks ja palgad ettevõtte/ asutuse/organisatsiooni siseselt avalikuks.

 

Võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud valitsuse määrus, mis täpsustab tööandjate kohustusi soopõhise statistika kogumisel.

 

Algatada diskussioon soolist palgavahet arvestava indeksi alusel makstava riikliku toetuse kohta, mida makstakse ettevõtetele sektoreis, kus töötavad valdavalt naised. Eesmärgiks oleks väärtustada naiste  tehtavaid töid ning kompenseerida kulutusi palga kasvule, ilma  et ettevõte peaks seetõttu konkurentsivõimes kaotama.

 

Käivitada  toetusprogramm ( EL struktuuritoetuste vahenditest?), mis toetaks naisettevõtjate töö- ja pereelu ühitamist mikro- ja väikeettevõtluses ja aitaks ettevõtluse alustamisel, sh aidata välja töötada ja üles ehitada süsteem, kus naisettevõtja saaks oma ettevõttest eemalviibimise perioodil kasutada asenduspersonali, toetada sellise asenduspersonali väljaõpet.

 

Luua  riikliku elatise tagamise fond nende perede toetuseks, kus lahutatud või perega mitte koos elav vanem ei maksa lapsele elatisraha. Riik tegelegu ise hiljem kohuslaselt summade sissenõudmisega

 

Naiste ja meeste võrdse osaluse edendamine otsuste vastuvõtmise tasandil

 

Sätestada ja tagada, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisematele seaduseelnõudele lisab esitaja analüüsi selles kavandavate muutuste sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vaatekohast.

 

Edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes. Seada eesmärgiks, et kõigis nimetatavates esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40%.

 

Tagada üleriigilistele kodanikeühendustele, sh naisorganisatsioonidele, sõnaõigus Riigikogu komisjonide töös. Suurendada Riigikogu töö demokraatlikkust ja avatust, võtta seadusandlikud otsused vastu toetudes avalikule arutelule ja mõjude analüüsile ning kaasates otsuste ettevalmistamisse kodanikuühenduste esindajad.

 

Vastavalt kehtivale soolise võrdõigusllikkuse seadusele luua soolise võrdõiguslikkuse nõukogu.

 

Soolise vägivalla ja inimkaubanduse kaotamine

 

Tõsta elanike arusaamu sellest, et riigipoolne eluterve keskkonna ja inimeste põhiõiguste kaitse peab ulatuma ka koduseinte vahele.

Tagada seaduste toimimine, mis tõhustavad  võitlemist perevägivallaga. Sätestada norm, mille kohaselt kodust peab lahkuma vägivallatseja, mitte kannatanu.

 

Ennetada perevägivalda ja aidata hättasattunuid. Tagada, et ohvreid koheldaks  professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool: politseis, kohtus, koolis, sotsiaaltöötajate poolt. Kindlustada selleks töötajatele asjakohane koolitus. Suurendada turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade, rahastamist.

 

Täiendada seadusi, et paremini kaitsta inimkaubanduse ohvreid ning karistada selle organiseerijaid ja algatada debatt ühiskonnas selleks, et vääteona karistada seksi ostmist.

 

Soostereotüüpide kaotamine ühiskonnas

 

Võtta eeesmärgiks Eesti hariduse viimine  Põhjamaade tipptasemele.

 

Soostereotüüpide taastootmise vältimiseks lülitada soolise võrdõiguslikkuse temaatika õpetajakoolitusse, sh lasteaiaõpetajate koolitusse. 

 

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10st lähtuvalt aitada tagada olukord, kus  õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud aitavad kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Seega tuleks tagada pedagoogilise kaadrile selle ülesande täitmiseks vajalikud koolitused ja  soostereotüüpe süvendavate õppematerjalide kasutuselt kõrvaldamine.

 

Lähtuda põhimõttest ja seadusnormist, mille kohaselt tuleb kõikide poliitiliste meetmete ja programmide puhul lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

 

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Märts 2011

 

 

 

 

Tagasi