Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Esimesed sammud

2008. aastal alustas Eesti Naisteühenduste Ümarlaud sihipärast tegevust soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimiseks Eesti haridusellu.

17. veebruaril 2008 toimus Tallinna Ülikoolis seminar "Kuidas kasvatada 21. sajandi poisse ja tüdrukuid".

Ülle-Marike Papp, SM soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik, selgitas, miks on vaja rääkida poistest ja tüdrukutest, mitte lihtsalt lastest ja noortest.

Marika Veisson Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakonnast rääkis, mida on seni uuritud Tallinna Ülikoolis.

Eesti Lasteaednike Liidu esindaja Ülle Tõnumaa rääkis sellest, kui palju teatakse ja mida arvatakse soolisest võrdõiguslikkusest meie lasteaednike seas.

Kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust alushariduses? Rootsi kogemustest rääkisid Ingrid ja Maria Stenman Järfälla kommuunist. Puudutati järgmisi teemasid: Näited kasutatavatest meetoditest ja erinevate lasteasutuste igapäevatööst. Rootsi poiste ja tüdrukute vaated soorollidele. Meedia mõju poistele ja tüdrukutele.

Seminaril jagasime vastselt trükitud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia käsiraamatut ja muid teemakohaseid materjale.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Lasteaednike Liit viisid 2008. aastal ellu ühisprojekti ”Kuidas kasvatada 21. sajandi poisse ja tüdrukuid”, mida rahaliselt toetasid Sotsiaalministeeriumi/Avatud Eesti Fondi programm ”Lasteaiast ülikoolini - sootundlikkus hariduses” ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Projekti eesmärgiks oli Eesti lasteaiaõpetajate teadlikkuse tõus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning teadmiste ja meetodite omandamine soostereotüüpide ületamiseks.

Lasteaiaõpetajad valisime projekti sihtgrupiks seetõttu, et just eelkoolieas pannakse alus inimese põhilistele hoiakutele, muuhulgas võetakse omaks ka soorollid. Et tänapäeval veedab enamik eelkooliealisi lapsi suurema osa oma päevast lasteaias, lasub just lasteaiaõpetajatel erakordselt suur vastutus uue põlvkonna soorollide kujunemisel.

Eesti lasteaednike teadmised ja hoiakud sooküsimustes ei erine meie ühiskonna üldisest tasemest ning soosivad patriarhaalse soosüsteemi taastootmist. Kahjuks on meie lasteaednike koolitamisel õppekavades seni sootemaatikale vähe tähelepanu pööratud, seetõttu toimub Eesti lasteaedades iga päev iganenud soostereotüüpide aktiivne taastootmine.

Seadsime eesmärgiks, et osalejad projekti lõpuks

tunnevad soorollide ja –stereotüüpide olemust ning tekkemehhanisme ja oskavad ära tunda iganenud stereotüüpe oma igapäevatöös ette tulevates olukordades;

soovivad vältida iganenud soostereotüüpide taastootmist ja rakendavad oma igapäevatöös Roots kolleegidelt saadud eeskuju ;

töötavad koostöös Rootsi kolleegidega välja metoodilised soovitused soolise võrdõiguslikkuse alaseks tööks Eesti lasteaedades, mille alusel edaspidi valmivad koolitusmaterjalid Eesti lasteaednikele ja jätkatakse Eesti Lasteaednike Liidu tegevuse raames samalaadseid koolitusi tulevikus

Projekti käigus toimusid järgmised üritused:

5. oktoobril seminar Kuidas meie arusaamad mõjutavad laste valikuid ja võimalusi,

esinejateks Ülle-Marike Papp (Naine roolis, auto kraavis. Soolised stereotüübid keeles ja meeles) ja Riina Kütt (Vabanemine soolistest stereotüüpidest)

19. oktoobril seminar Kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust alushariduses- Rootsi kogemus.

Esinejateks Ingrid Stenman (soolise võrdõiguslikkuse alase koolitusega tegelenud 25 aastat, koolitab sel alal ka õpetajaid, tal on oma firma "LekaJämt" (i.e. "Equal play"), mille kohta leiab infot aadressil http://www.lekajamt.se/ ja Monika Uddström.

12.-13. novembril Õppereis Rootsi 8-le lasteaiaõpetajatele erinevatest maakondadest

Külastasime Mjölnares eelkooli Stockholmi lähedal Järfälla kommuunis, seejärel sõitsime Västeråsi, kus Gunilla Engvall tutvustas meile Rootsi haridussüsteemi ja Haridusameti tegevust soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Järgmisel päeval külastasime lasteaedu Västeråsi linna lähedal Irstas.

Toimus seminar Kuidas tegeleda lasteaias ettevõtluse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega, kus lektoriks oli soolise võrdõiguslikkuse konsultant Eva-Karin Wedin.

Eva-Karin Wedin on samuti pikka aega tegelenud soolise võrdõiguslikkuse alase tööga hariduses, ta toimetab veebilehte http://www.jamstalldskola.se

9. detsembril ühisarutelu Sooaspekt hariduses: mis see on ja kuidas ta aitab tõsta hariduse kvaliteeti koos Harjumaa koolide õpetajatega, kes osalesid AHA Keskuse projektis Harjumaa õpetajate/koolidirektorite koolitus ja koostöö sooaspekti integreerimiseks ja uute õppemeetodite rakendamiseks” .

Projekti käigus tutvusid lasteaiaõpetajad soolise võrdõiguslikkuse alaste põhimõistetega,

soorollide ja –stereotüüpide olemuse ning tekkemehhanismidega ja õppisid märkama iganenud stereotüüpe ka oma igapäevatöös ette tulevates olukordades. Eesmärgiks seati vältida iganenud soostereotüüpide taastootmist ja rakendada Roots kolleegidelt saadud eeskuju oma igapäevatöös.

Võttes aluseks Rootsi kolleegide kogemusi ja nende poolt ellu viidud projektide tulemusi, oleme välja töötanud soovitused soolise võrdõiguslikkuse alaseks tööks Eesti lasteaedades.