Eesti
Naisteühenduste
Ümarlaud
UUDISED  LIIKMED  SIHTASUTUS  TEEMAD  TEGEVUS  HARIDUS JA SUGU  CEDAW
Õigusraamistik

 

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

Eesti on Euroopa Liidu liige aastast 2004, mistõttu meile laienevad kõik EL alusdokumendid.

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 2 ja artikli 3 lõike 2 ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt ühenduse õiguse oluline põhimõte. Nimetatud asutamislepingu sätted kuulutavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ühenduse "ülesandeks" ja "eesmärgiks" ning kehtestavad positiivse kohustuse seda kõigis ühenduse tegevustes edendada.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 on samuti keelatud igasugune diskrimineerimine soo tõttu ning sätestatud meeste ja naiste õigus võrdsele kohtlemisele kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja töötasu.

Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab igaühe võrdsuse seaduse ees ja diskrimineerimise keelu soo alusel.

Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus haridusele. Hariduse andmine on riigi järelevalve all.

Põhiseadus sätestab ka igaühe õiguse vabale eneseteostusele.

Nii naiste kui meeste vaba eneseteostust tänapäeva ühiskonnas takistavad tihti soolised stereotüübid.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahv 9 kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused (seega nii Haridus- ja Teadusministeerium kui Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, aga ka kõik kohalike omavalitsuste koolieelsed lasteasutused ja koolid) kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.

Riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad nimetatud asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahv 10 ütleb: Haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise ülesande täitmisel saavad Eesti riigi- ja haridusasutused tugineda rahvusvahelistele kogemustele ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustele.

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta hariduses CM/Rec(2007)13 ütleb :

”Olles teadlik, et vaatamata sellele, et siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on suurel hulgal õigusakte, millega garanteeritakse võrdsed võimalused, et paljudes liikmesriikides õpetatakse poisse ja tüdrukuid üha rohkem koos ning et haridussüsteemis on rohkem naisi, eksisteerivad tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste vahel ikka veel suured erinevused seoses kooli ja sotsiaalsete tavade, haridus- ja karjäärialase nõustamise, koolituse, tööhõive ning osalemisega ühiskonnaelus üldiselt, kuid eriti otsuste vastuvõtmisel ning et nimetatud erinevused kahjustavad nii meeste kui naiste inimõigusi, mis hõlmavad ka õigust kõikides eluvaldkondades täiel määral ning võrdselt osaleda;

olles teadlik, et nimetatud erinevused mõjutavad kahjulikult naiste ja meeste elu ning omavad tagajärgi ühiskonna suhtes tervikuna, jättes meid sageli ilma naiste panusest avalikku ellu ning meeste panusest eraellu;

võttes arvesse, et demokraatlikud riigid peavad põhinema partnerlusel ning naiste ja meeste võrdsetel õigustel ja kohustustel, et nad peavad võtma arvesse nende vajadusi, tagama võrdse osalemise kõikides eluvaldkondades ning täielikud kodanikuõigused igale naisele ja mehele;

olles teadlik, et meie ühiskonda vormivaid arusaamasid naiselikkusest ja mehelikkusest ning sotsiaalsete rollide omistamise viise reprodutseeritakse koolides ning et ametliku diskrimineerimise kaotamisest ei piisa kooli muutmiseks tegeliku võrdõiguslikkuse saavutamise vahendiks;

olles teadlik, et sugude sotsiaalsete rollide stereotüüpne käsitlus piirab naiste ja meeste võimalusi oma potentsiaali rakendada, et võrdõiguslikkus eeldab positiivseid ja dünaamilisi partnerlussuhteid sugude vahel, selleks et kõikidel tasanditel võiksid aset leida struktuursed muudatused ning et lõppkokkuvõttes kujuneks uus ühiskonnakord;

tundes muret asjaolu üle, et tütarlaste õpiedukus ei viis automaatselt nende edukusele siirumisel koolist tööle või osalemisel poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel, ning poiste kehvema õpiedukuse ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste omandamise üle;

olles teadlik haridussüsteemi vastutusest harida õpilasi/üliõpilasi selliselt, et nad oskaksid aktiivselt osaleda demokraatliku elukorralduse erinevates, st poliitilistes, tsiviil-, sotsiaalsetes ja kultuurilistes aspektides ning seda kõikidel, st kohalikul, regionaalsel ja üleriiklikul tasanditel;

tunnistades, et õpetajatest võivad saada sool põhinevate valikumehanismide säilitajad või vastupidi, muudatuste taganttõukajad ning et on tähtis kaasata koole ning haridusprotsessi erinevaid osapooli soolise võrdõiguslikkuse edendamisse;

olles teadlik, et õpetajate haridus ja koolitus omavad võtmerolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel hariduses;

olles teadlik, et mitteformaalne aspekt, st varjatud õppekava on koolis sama oluline kui tütarlaste ja poiste identiteedi kujundamise formaalne raamistik;

olles veendunud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning sugude aspekt tuleb integreerida kõigisse haridussüsteemi tasanditesse kõige nooremast east alates, et tugevdada tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste hulgas õiglustunde ja osalemisega seotud väärtusi, mis on vajalikud demokraatliku riigi kodanikuna toimimiseks ning naiste ja meeste tõelise partnerluse kujundamiseks era- ja avalikus elus;

soovitab liikmesriikidele, et nad

I. vaataksid õigusaktid ning tegevused läbi käesolevas soovituses ja tema lisas kirjeldatud strateegiate ja meetmete ellurakendamiseks;

II. propageeriksid ning julgustaksid kasutama meetmeid, mis on suunatud konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisele haridussüsteemis ning õpetajate koolitamises, et saavutada tegelik sooline võrdõiguslikkus ning et tõsta hariduse kvaliteeti;

III. looksid haridussüsteemi kõikides sektorites mehanismid koolides soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise propageerimise, rakendamise, järelevalve ja hindamise toetamiseks;

IV. juhiksid asjassepuutuvate poliitiliste institutsioonide ning avaliku- ja erasektori asutuste, eriti ministeeriumide ja/või üleriigilisel, regionaalsel ja kohalikul tasandil hariduspoliitikaid kujundavate ja elluviivate organite, koolide juhtorganite, kohalike ja regionaalsete ametivõimude, ametiühingute ja valitsusväliste organisatsioonide tähelepanu käesolevale soovitusele;

V. jälgiksid ja hindaksid edusamme, mis tulenevad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisest koolis ning informeeriksid pädevaid juhtkomiteesid rakendatud meetmetest ning selles vallas tehtud edusammudest.

Dokumendi lisas on toodud muuhulgas välja mitmed konkreetsed soovitused, EN liikmesriikide valitsusi kutsutakse näiteks kaaluma alljärgnevate meetmete rakendamist:

Õigusraamistik:

1. naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte lülitamine siseriiklikesse haridusalastesse õigusaktidesse tütarlastele ja poistele võrdsete õiguste ja võimaluste andmiseks koolis ning naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse edendamiseks ühiskonnas tervikuna;

2. tulevaste haridusalaste õigusaktide sugudele avalduva mõju hindamine ning seal, kus vajalik, olemasolevate õigusaktide soolisest aspektist läbivaatamine;

Hariduspoliitikad ja tugistruktuurid:

3. eriprogrammide juurutamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia sisseviimiseks hariduspoliitikatesse ja koolidesse;

4. tegevuskavade koostamine ja ressursside eraldamine soolise võrdõiguslikkuse programmide elluviimiseks, kuhu oleks lahutamatu osana lülitatud järelevalve ja hindamise mehanismid;

5. soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja/või koolituste korraldamine haridusministeeriumide töötajaile;

6. materjalide koostamine sugude ja soolise võrdõiguslikkuse aspekti ning eriti parima praktika integreerimiseks ning selliste materjalide levitamine, muuhulgas haridusministeeriumide ja/või –asutuste veebilehtede kaudu;

7. sugude ja soolise võrdõiguslikkuse aspekti integreerimist käsitlevate juhendmaterjalide koostamine ja levitamine koolidele, õpetajatele ja õppekavade väljatöötajaile; koolide inspektorite teadlikkuse tõstmine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest kui koolide hindamise ühest aspektist, ning kvaliteedi hindamise ja enesehindamise indikaatorite väljatöötamine;

8. õpetajate ja muu pedagoogilise kaadri teavitamine naiste ja meeste võrdõiguslikkust puudutavatest rahvusvahelistest lepingutest ja juhendmaterjalidest, eriti hariduse valdkonnas;

Kooli juhtimine ja töökorraldus:

9. koolide juhtorganite julgustamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks koolis;

10. laiemate haridusringkondade julgustamine, et nad aktsepteeriksid koolide eesmärke ja missiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel ning et nad osaleksid aktiivselt selle strateegia elluviimisel;

11. holistilise lähenemise edendamine informaalse ja formaalse hariduse andmisele koolides – lähenemine, mis hõlmab argioskuste õpetamise programme, inimõigusi, inimväärikust ja soolist võrdõiguslikkust, arendab eneseväärikust ja –austust ning julgustab langetama informeeritud otsuseid, valmistades nii tütarlapsi ja poisse ette ühiskonnas ja pereelus toimetulekuks;

12. demokraatliku koolikultuuri edendamine, mis hõlmab sellise hariduspraktika juurutamist, mis suurendab tütarlaste ja poiste osalemis- ja tegutsemisjulgust ning nende suutlikkust tulla toime muutustega ning toimida adekvaatselt partnersuhetes vastassugupoolega, mis kujutavad endast heaks kodanikuks olemise eeldusi;

Õpetajate ja koolitajate esmane ning täiendharidus ja –koolitus:

13. kõigi haridustöötajate, eriti koolidirektorite soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmine ja koolitus;

21. niisuguse sisulise materjali lülitamine esmas- ja täiendkoolitusse, mis võimaldaks õpetajail mõtiskleda omaenese identiteedi, uskumuste, väärtuste, eelarvamuste, ootuste, hoiakute, feminiinsuse/maskuliinsuse väljenduste ning oma õpetamisviisi üle; õpetajaid tuleb julgustada vaidlustama soostereotüüpidel põhinevaid hoiakuid ja uskumusi, mis takistavad poiste ja tütarlaste isiklikku arengut ning oma potentsiaali täielikku ärakasutamist;

22. võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja sugupoolte aspekti sissetoomine õpetajate esma- ja täiendkoolituse erinevatesse valdkondadesse, seejuures eriti: teadmiste loomisse, ümberkujundamisse ja üleandmisse, õpetamise dünaamikasse (õppematerjalid ja –meetodid; vastastikune mõjutamine ja hindamine) ja institutsionaalsesse aspekti (koolipäeva ülesehitus, kooliruumide paigutus ja sisekujundus; huvitegevus, posterid ja reklaam);

23. õpetaja elukutse maine parandamine ning seal, kus vajalik, õpetajate palga tõstmine selleks, et julgustada nii mehi kui naisi valima õpetaja elukutset, eriti koolieelsetes lasteasutustes, alg- ja keskkoolis.

Kursuste programmid, koolide õppekavad, ained ja eksamid:

24. erilise tähelepanu pööramine sugude aspektile nii kursuste programmide kui õppekavade sisulisel väljatöötamisel (iseäranis reaal- ja tehnilistes ainetes); ning vajadusel õppekavade läbivaatamine;

25. tütarlaste ja poiste huvide ja eelistuste arvestamine õppekavade väljatöötamisel õpiedukuse suurendamise ning haridus- ja karjäärivalikute avardamise eesmärgil;

26. eraeluks vajalike oskuste õpetamise lülitamine koolide õppekavasse, kui see osutub vajalikuks, et julgustada poisse ja tüdrukuid selles valdkonnas hakkama saama, et suurendada nende vastutust oma emotsionaalsete ja seksuaalsete suhete ja käitumise eest, võidelda seksistlike stereotüüpide pealesurumisega naiste ja meeste rollide kohta ning et valmistada noori ette uute sugudevaheliste partnerlussuhete jaoks era- ja avalikus elus;

Õppematerjalid:

27. õpikute, koolituse, õpetamise, hindamise ja karjäärinõustamise materjalide autorite ning kirjastajate teadlikkuse tõstmine vajadusest muuta sooline võrdõiguslikkus kvaliteedi hindamise üheks kriteeriumiks selliste materjalide väljaandmisel ning koolide jaoks mõeldud multimeedia toodete väljatöötamisel;

28. õpetajate julgustamine, et nad analüüsiksid, vaidlustaksid ning aitaksid kaotada seksistlikke stereotüüpe ja moonutusi, mida õpikud, materjalid ja tooted oma sisuga, keelega ning illustratsioonidega edasi annavad;

29. õpetajate julgustamine, et nad analüüsiksid noorte hoiakuid, käitumist ja identiteeti kujundavate koomiksite, lasteraamatute ja mängude, videomängude, veebilehtede ja filmide sisus, keeles ja pildimaterjalis sisalduvaid seksistlikke hoiakuid ning seisaksid neile vastu;

Õpetamise meetodid ja praktika:

30. õppemeetodite ja praktika soolisest aspektist lähtuva analüüsi lisamine enesehindamise ning kvaliteedi tagamise juhenditesse koolides;

31. soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamine spordis ja huvitegevustes, kus soolised stereotüübid ja sugude suhtes omatavad ootused võivad mõjutada tütarlaste ja poiste minapilti, nende identiteedi kujunemist, tervist, oskuste omandamist, vaimset arengut, sotsiaalset integratsiooni ja sugudevahelisi suhteid;

32. poiste ja tütarlaste julgustamine, et nad avastaksid enda jaoks uusi rolle, tegevusi ja valdkondi ning selle tagamine, et neil oleks võrdne ligipääs õppekava kõigile osadele ning ühesugustele õpikogemustele;

33. selle tagamine, et kasutatakse mitteseksistlikku keelt ning et õpetamise praktikas ning kõigis kooliga seotud tegevustes arvestatakse soolist aspekti;

Demokraatliku riigi kodanikuks olemist ning inimõigusi toetav haridus:

34. soolise võrdõiguslikkuse muutmine demokraatliku riigi kodanikuks olemist ja inimõigusi toetava hariduse keskseks osaks ning selle ning teiste demokraatia suhtes oluliste küsimuste - üksikisiku era- ja avalikus elus omatavate õiguste ja vastutuse – lülitamine koolisüsteemi puudutavatesse põhilistesse õigusaktidesse, käsitledes neid eesmärkidena, mida tuleb saavutada õppekavades, koolikultuuris ja õpetajate ettevalmistamisel;

Haridus ja karjäärinõustamine:

35. soolise võrdõiguslikkuse muutmine haridus- ja karjäärinõustamise üheks eesmärgiks;

36. nõustamispetsialistide julgustamine ja koolitamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks, et nad oskaksid analüüsida ning seista vajadusel vastu seksistlikel hoiakutel põhineva sotsialiserumise mõjudele;

37. koolide ja ettevõtete vahelise koostöö edendamine, et anda tütarlastele ja poistele parem ettekujutus erinevate majandussektorite töökohtadest, eriti ametialadest, kus on ülekaalus ühe soo esindajad;

Seksismil põhineva vägivalla ennetamine ja sellega võitlemine:

38. noorte õpetamine, et nad oskaksid arvestada ning tõlgendada suhteid soolise võrdõiguslikkuse, inimõiguste, võimusuhete ja vägivalla aspektist;

39. suuniste andmine, et abistada koole olukorra loomisel, kus nende tegevus põhineks austusel inimese vastu; ennetada/ võidelda mis tahes individuaalse või kollektiivse vägivalla või diskrimineerimise vormidega, mis tekitavad ebaturvalist olukorda, hirmu, tagakiusatuse tunnet, viivad psühholoogilisele või seksuaalsele ahistamisele, füüsilistele rünnakutele või tütarlaste ja poiste suhtes toimepandud seksuaalsele vägivallale tavalises koolielus;

40. pedagoogide teadlikkuse tõstmine ning nende koolitamine selleks, et nad oskaksid avastada ja analüüsida seksistlikel hoiakutel põhinevat vägivalda, sellele reageerida ning sellega võidelda;

41. tütarlastes ja poistes teadlikkuse kujundamine ekspluateerimise, seksuaalse kuritarvitamise ja inimkaubanduse ohtudest, millega nad võivad kokku puutuda; selle tagamine, et koolid saaksid kiiresti reageerida tütarlaste ja poiste seksuaalse puutumatuse ja turvatunde tõsistele rikkumistele (intsest, vägistamine, pedofiilia);

Meedia:

42. innustuse pakkumine uurimuste läbiviimiseks rolli kohta, mida meedia võib etendada noortele (tüdrukutele ja poistele) selle õpetamisel, kuidas arendada välja kriitiline suhtumine mehelikkuse, naiselikkuse ja sugudevaheliste suhete seksistlikesse väljendustesse ühiskonnas;

Sugupoolte ja hariduse küsimuste uurimused:

43. sugupoolte ja hariduse küsimusi puudutavate uurimuste algatamine ja toetamine, nt

- uurimused innovatiivsete projektide kohta, mis käsitlevad sooliste stereotüüpide kujundamist ja õpilaste käitumist, mehelikkuse ja naiselikkuse väljendusi, tütarlaste uut identiteeti, tütarlaste ja poiste vahelisi suhteid erilise rõhuasetusega agressiivsele ja mõnitavale käitumisele;

Järelevalve:

44. õpilaste ning teiste haridusprotsessi osaliste kohta pidev ja jätkuv statistika kogumine ja töötlemine; selline statistika peab olema esitatud sugude lõikes ning hõlmama õpetamise tasandeid, õppetöö vorme, distsipliine ja karjäärivalikuid (eriti reaal- ja tehnilistes ainetes); sellise statistikat korrapärane avaldamine ning laialdane levitamine;

45. käesoleva soovituse elluviimine, teostades järelevalvet ning hinnates soolise võrdõiguslikkuse poliitikaid, praktikat ja tulemusi;

46. vastuvõetud meetmete ja astutud sammude korrapärane hindamine, tulemuste avalikustamine ja ulatuslik levitamine protsessi osapoolte hulgas.