mehed-rollup

Tallinnas toimus mõttekoda “Mehed võrdse palga eest”

24.04.2015

21. aprillil, võrdse palga päeva hommikul tulid Tallinnas Katharinenthali kohvikus esmakordselt kokku ainult mehed, et vaadelda palgalõhe problemaatikat laiemalt, sealjuures ka ettevõtja pilgu läbi, ning anda soovitusi palgalõhe vähendamiseks nii riigile kui ka ettevõtjatele.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua algatatud ürituse eestkõnelejateks olid  suhtekorraldusbüroo Powerhouse omanik Janek Mäggi, Peep Peterson Eesti Ametiühingute Keskliidust, Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane, Ilmar Põhjala statistikaagentuurist Fontes ja Sass Henno, kes on üritusturundusagentuuri Royal Service ja reklaamiagentuuri Spring tegevjuht.

Eestis on naiste keskmine brutotunnipalk meeste omast ligi veerandi võrra väiksem. Seejuures on Eesti naiste ja meeste brutotunnipalga erinevus märgatavalt suurem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Eurostati andmetel oli näiteks 2013. aastal palgalõhe Eestis 29,9% naiste kahjuks.

Ilmar Põhjala kommenteeris Fontese palgauuringust välja joonistuvat pilti: “Uuringus on 400 organisatsiooni ja 80 000 ametikohta ja sealt me näeme, kuivõrd palgad erinevad. Kui arvestada, et umbes 10-protsendiline palgavahe on aksepteeritav, siis on tulemused sellised: 44% nendest organisatsioonidest maksab meestele rohkem ja vaid 4% on neid, kes maksavad naistele rohkem.“

Powerhouse’i büroo tegevjuht Janek Mäggi tõi välja naistööjõu pühendumuse: “Naised võiksid saada isegi rohkem palka kui mehed, sest naised on tublimad, pühendunumad ja kohusetundlikumad.“ Mäggi rõhutas, et tõeliselt hea palgapoliitika ei arvesta tegelikult üldse sugu, vaid lähtub ametikoha nõuetest ja töö sisust.

Microsoft Eesti tegevjuht Rain Laane kommenteeris: “Konsultatsioonifirma McKinsey on ühes oma raportis välja toonud selle, et kui firmakultuur on see, mis takistab naiste pääsemist kõrgematele kohtadele, kaovad võrdsed võimalused ja tekib ka palgalõhe. Siit ka sõnum ettevõtete juhtidele: vaadake oma ettevõtte kultuuri, sest sellest saab kõik alguse.”

Peep Peterson Eesti Ametiühingute Keskliidust nimetas oluliseks naiste julgustamist: “See on hea, et julgustatakse naisi kandideerima ka ametikohtadele, kuhu nad veel eile ei kandideerinuks. Sellele aitab kaasa ka palgaturu info laiem kättesaadavus.” Peterson hoiatas, et kui ettevõttes puudub mõtestatud palgasüsteem, siis sealt hiilibki sisse palgalõhe.

Ettevõtjate nõuanded palgalõhe vähendamiseks:

  • Kindlasti tasub riigil näidata eeskuju palgalõhe likvideerimisel, mitte keskenduda ainult ettevõtjatele ettekirjutuste tegemisele. Läbipaistvad palgasüsteemid riigiasutustes on üks lihtsamaid võimalusi palgalõhe vähendamiseks.
  • Töötasude täielik avalikustamine riigisektoris võiks olla esimene samm näitamaks erasektorile head eeskuju.
  • Riik võiks rakendada meetmeid palgalõhe vähendamiseks, kuid on oluline, kuidas seda ettevõtjale teadvustada. Kui seda teha ilma selgitustööta, miks võrdsem palk ühiskonnale kasulik on, saab see suure vastuseisu osaliseks.
  • Naiste madalam palgasoov tööle kandideerimisel näitab, et naised vajavad julgustust oma palgasoovide esitamisel. Üheks võimaluseks oleks juba töökuulutustes palgavahemiku väljatoomine.
  • Palgalõhe teadlik vähendamine on organisatsiooni kultuuri küsimus. Soopõhine vahetegemine tööjõu ostmisel ei ole eetiline ega mõju hästi ettevõtte mainele.

 

“Sa oled mulle soodne, kallis”

22.04.2015

Sass Henno
Üritusturundusagentuur Royal Service tegevjuht

21. aprill tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See on päev, kus räägitakse ebaõiglusest. Naised protestivad, kuna uuringud näitavad, et tööandjad maksavad Eestis keskmiselt naistele kuni 30% vähem kui meestele. Olgu, olen täpne. Naiste ja meeste brutotunnipalga erinevus on meil märgatavalt suurem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt ja 2013. oli Eestis Eurostati andmetel palgalõhe 29,9%.

Me ei pea erilised robinhoodid olema, et mõista et tegu on räige ebaõiglusega. Loomulikult liberaalsel turuloogikal on igal ettevõtjal õigus osta turult sisendeid selle hinnaga, kus pakkumine nõudlusega kohtub. Probleem saab alguse sellest, et naistöötajad meie turul on põhjendamatult leplikud madala pakkumisega ja seal, kus meestöötaja isegi sama raha eest hommikul voodist tõusta ei viitsi, on naine kohal ja teeb tööd. See on statistika.

“Naised jäävad haigeks, lapsed jäävad haigeks ja naised on lastega kodus,” on sel sajandil nii mõnigi ettevõtja veel öelnud. Ka Äripäeva lehe külgedel. Harilikult on ütlemine lõppenud avaliku vabanduse või varjatud vandumisega. Aga samas see tunne kripeldab kuskil kollektiivses teadvuses, justkui naine oleks töötajana vähem väärtuslik, sest ta on naine. Ja ema.

Suure südamega ettevõtja saab sel hetkel aru, et sajandil, kus meie demograafiapüramiid röövib tööturult igal aastal järjest rohkem talente, on igal hingel kes väärtust loob, ehk töötab, või väärtuse loojaid juurde loob, ehk lapsi kasvatab, hinge hind. Meeletu väärtus ja vastutus meie majanduse kestmise ees. Väikese südamega ettevõtja lööb kulud Excelisse, võtab turult soodsaima ja teab, et ühel hetkel on võimalik kasutada tööjõudu, kes esimese aasta lõpuks selle linna nime ära õpivad, kuhu nad tööle toodud on. See ei ole aga töö mida me tahame.

Rahvusvahelised uuringud räägivad ka sellest, et segakollektiivid ning läbipaistvate palgasüsteemide, boonussüsteemide ja koolitustekalendritega firmades töötavad õnnelikumad inimesed. Kes tunnevad end väärtustatuna. Ja räägivad ka sellest, et tööandjal on alati lihtsam värvata eksisteerivale palgatasemele, kui kanda mainet, et “see on see uks, kust julge küsimise peale antakse.” Ukse taga võib olla küll järjekord, kuid tööjõud seal järjekorras ei pruugi hiilata ei lojaalsuse ega kvaliteediga. Julgete küsijate, kuid vähese väärtuse loojate kultuur on aga meie ettevõtluse arenguloos eraldi peatükk, mida me täna ärme parem käsitle.

Võrde palga päeval räägime naistest ja sellest kasust, mida toob meie brändidele naiste ja meeste võrdne kohtlemine. See on küsimus, mida võib ka iga pereisa küsida vormis, mis kasu on minul sellest, et mu tütar oleks tulevikus tööturul hea spetsialist või hinnatud juht või mis kasu oleks minul sellest, kui keegi ta ära kosib ja äkki ka pisut süüa annab. Kodukolde hoidmise = koristamise eest. See küsimus on tänapäevastes hoiakutes või keskaegsetes tagurlikes hoiakutes. Koduste naiste ja end ületöötavate meeste kahaneva rahvastikuga ühiskonnad on need, mis end lõpuks ära kurnavad.

Ja isiklikus plaanis. Ma olen ise ka väikestviisi ettevõtja. Juhin üritusturundusagentuuri. Mis see “üritusturundus” on? See kui valgus sähvib, trumm mürtsub ja rahvas sööb ja joob, oli eilne päev. Kui aastate eest korraldasime promotsiooniüritusi, firmapidusid, galaõhtusööke turundusosakondade eelarvest, siis täna üha enam ja enam tegelema personaliosakondade küsimustega. Need küsimused on: kuidas muuta ettevõtte töötajate jaoks lahedaks? Kuidas vähendada värbamiskulutusi? Kuidas kujundada ettevõtte kui tööandja mainet? Kuidas olla atraktiivne uutele inimestele ja lugupidav vanade suhtes? Need vastused saavad kõik alguse õiglustundest. Kui põhilised väärtused logisevad, siis ei aita ka jõulupakid või suvepäevad. Oluline on väärtused. Ka sinu ettevõte – sinu bränd peab oma töötajatega käituma nagu hea abikaasa suhtes, kes vahepeal kallistab ja ütleb, et sa oled mulle oluline, kallis, ja ma hindan sind sellena, kes sa oled.

Võrdse palga päeva puhul ma ei kutsu firmajuhte üles kiiruga naistele preemiaid vormistama. Vaid lihtsalt pilku heitma oma enda palgaarvestussüsteemidesse ja ka töötajate koolituskuludele ning ametikõrgenduste ajaloole. Sest taaskord kehtib ka siin see tõde – nagu teie isiklikeski suhetes. Abikaasadega. Lastega. Elukaaslastega. Vaadake ja veenduge, et te olete olnud õiglane. Ja mõelge, kas te saate nii oma mees- kui naistöötajatele palgaülekandeid tehes neile öelda, “Sa oled mulle kallis”. See on tõehetk. Sest kui sa saad oma naistöötajale öelda, “Sa oled mulle odav ja taskukohane,” on see igas mõttes Pyrrhose võit.